diffüllobotrioosiks. Seda põhjustab kaladega leviv nookpaeluss Diphyllobotrium latum. Laiusstõvesse nakatutakse süües toorest või halvasti töödeldud kala (mageveekala). Haigusest võivad kujuneda ka B12 vitamiini puudus ja aneemia, kuid tavaliselt esineb vaid kergeid enesetundehäireid. Laiusstõbi levib põhiliselt Skandinaaviamaades, Ida-Euroopas, Tsiilis ja Argentiinas. Kõige sagedamini leidub teda kohas, lõhes, haugis, forellis, siias ja lutsus. Peensooles kinnitub täiskasvanud uss iminappadega sooleseina külge ning muneb päevas ligi miljon muna, mis väljuvad organismist pärasoole kaudu. Seega on inimene pidevalt nakkusohtlik. Enamasti kulgeb haigus kaebusteta, kuid võib esineda iiveldust, oksendamist, kõhulahtisust, kaalulangust, ebamugavstunnet kõhus, nõrkust ja/või jõuetust. Võib põhjustada ka soolesulgust, kuid seda tuleb ette harva. Sel juhul vajab haige operatsiooni.
areneb tema sooles nudipaeluss. Nookpaeluss Nookpaeluss on 1,5-2 m pikkune, tema vaheperemeheks on siga. Inimene nakatub puudulikult kuumutatud nookpaelussi tangusid sisaldava sealiha söömisel. Laiuss (laiusstõbi e.difüllobotrioos) Laiuss on soolenugilistest kõige pikem- isegi kuni 20 m pikk. Inimene nakatub, kui ta sööb toorest, vähe soolatud, halvasti keedetud või praetud kala, milles leidub laiussi vageltange. Laiussi vageltange leidub kõige sagedamini haugis, siias, lutsus, lõhes, forellis, kohas. Helmintooside vältimine Helmintooside vältimiseks tuleb silmas pidada järgmisi ettevaatusabinõusid. · Kaitsta väliskeskkonda soolenugiliste munadega saastumise eest. Peab jälgima, et veevõtukohtade läheduses poleks käimlaid, prügiauke või muud sarnast. Käimlad olgu puhtad. · Tarvitades toiduks keetmata köögivilju, marju, puuvilju, tuleb need väga hoolikalt pesta. · Hoolikalt pesta käsi(seebiga!).
(Angerja veri) · Mureeni veri on väga mürgine. Piisab 0,5 kuuptsentimeeri mureeni vereseerumi süstimisest koera kägiveeni , et teda surmata. · Vereseerumi mürgised omadused on avastatud ka teistel kaladel- silmudel, linaskil, karpkalal, tuunil, elektrirail. · Mõnedel kaladel kogunevad mürgised ained niiska ja marja. (marinkal) · Kalad on sageli nakatunud nugiussidest ja kaanidest. (30 cm pikkuses siias on leitud kuni 400 parasiiti ).Liguloos. Kuidas eristada sarnase välimusega kalaliike? · Selleks anname järgnevate jooniste näol mõningaid juhendeid . Joonistel on kalade üldkuju edasi antud punktiirjoonega, liigilise kuuluvuse määramiseks olulised kehaosad aga pideva joonega. Liikide eristamise aluseks on püütud võtta võimalikult kergesti tähelepandavad välistunnused. (RAAMAT LK 27-35) Pilk kalade pulmarüüle
karpkalal, tuunil, elektrirail. Mõnedel kaladel kogunevad mürgised ained niiska ja marja. Kesk-Aasia elanikud väidavad ,et marinkal on mürgised mari ja kõhukelme . Marinka liha on aga kahjutu ning marinka kuulub töönduskalade hulka , kuid enne toiduks tarvtamist eemaldatakse mari ja must kõhukelme. Osmani marja loetakse samuti mürgiseks. Kalad on sageli nakatunud nugiussidest ja kaanidest. Mõnedel indiviididel leidub neid tohutul hulgal. 30 cm pikkuses siias on leitud kuni 400 parasiiti. Kõrge on nugiussidega nakatumise protsent Volga sterletil. Kaspia suttidest on vaatluse kohaselt nakatunud väikeste parasiitussidega 85-90 % . Kalade parasitaarsed haigused omandavad vahel massiliste epizoodiate iseloomu nagu epideemiad inimestel. Kalade hulgas on levinud haigus , mis on tuntud liguloosi nime all: kala sooltorusse koguneb sellinu hulk parasiitusse ,et nad rebivad lõhki kala kõhu ja tulevad välja. Tõsi küll
Jim oli läinud! Hüüdsin teda, siis hüüdsin veel kord, ja siis kolmandat korda; jooksin metsas siia-sinna huigates ja kisendades, kuid ei mingit kasu -- vana Jim oli läi- 417 nud. Siis istusin maha ja nutsin -- ei saanud midagi parata. Kuid kaua ma_ei võinud istuda. Varsti läksin maanteele, katsudes mõelda, mis kõige parem o1 eks teha; jooksin ühele poisile vastu ja küsisin, kas ta oli näinud võõrast neegrit nii- ja niisugustes riietes. Ta ütles: «Jah.» «Kus?» küsisin ma. «Siias Phelpsi maja juures, kähe miili kaugusel siit. See oli põgenenud neeger, ta püüti kinni. Kas otsisid teda?» «Muidugi otsisin. Jooksin talle metsas vastu paari tunni eest; ta lubas mul noa kõrri torgata, kui ma häält teen; käskis mind maha heita ja sinnapaika jääda. Ma tegin seda. Olin seal praeguseni, ei julgenud välja tulla.» «Noh,» ütles poiss, «enam ei tarvitse sul karta, sest ta võeti kinni. Ta on kuskilt lõunast põgenenud.» «Kinnivõtjad tegid siis hea püügi.»
annaabi.ee 
