geneetilistel põhjustel täielikult kaheks ei lahkne. Tavaliselt on siiami kaksikud ühendatud rindkerest või seljast. Tänapäeva meditsiin suudab niisuguseid kaksikuid suhteliselt hõlpsasti eraldada. Raskem on lugu siis, kui kaksikutel on ühendatud kogu üla- või alakeha. . Sel juhul tuleb enamasti ohverdada ühele lapsele elu tagamiseks teine. Siiami kaksikuteks hakati kokkukasvanud lapsi nimetama 1811. aastal Siiamis (praegu Tai) hiinlaste perekonnas sündinud Engi ja Changi järgi. Kahte venda ühendas rindkere piirkonnas umbes 10 cm pikkune pehmetest pindmistest kudedest väät. 17aastastena sõitsid noorukid kodumaalt laevaga Ameerika Ühendriikidesse Bostonisse, kus inimesed olid nõus maksma nende vaatamise eest 50 senti. Engist ja Changist said esimesed siiami kaksikud, kes reisisid mööda maailma ringi ja korjasid enda näitamise eest raha. Peale Ameerika Ühendriikide esinesid nad ka Kanadas,
2. Tee ajaloost Roheline, hiljem ka must tee on olnud Aasias tuntud juba kauem kui 5000 aastat. Teepõõsa päritolus ei ole spetsialistid kindlale selgusele jõudnud oletatakse selle põlvnemist Kagu-Hiina, Põhja-Birma ja Ida-India kõrgendikelt või siis on ta levinud Indiast Assami regioonist edasi Hiinasse. Lisaks joogile on teed ammustest aegadest alates kasutatud ka toiduvalmistamisel. Näiteks Birmas söödi värskeid teelehti salatina, Siiamis (tänapäeva Tai) lisati kuivatatud lehti kalaroogadele, Tiibetis aga oli tuntud puder, kus teelehtedele oli lisatud odrajahu ja võid.. Esimene usaldusväärne kirjalik allikas teekasvatuse kohta pärineb aastast 350. Tol ajal oli tee hinnatud arstim, mitte igapäevane jook. Seda kasutati seedehäirete raviks ja närvide parandamiseks. Igal juhul oli nõudlus tee järele piisavalt suur, et metsikult kasvavaid teelehti hakkas nappima ja seetõttu alustati Sichuani mäenõlvadel teeviljelusega.
2. TEE AJALOOST Roheline, hiljem ka must tee on olnud Aasias tuntud juba kauem kui 5000 aastat. Teepõõsa päritolus ei ole spetsialistid kindlale selgusele jõudnud oletatakse selle põlvnemist Kagu-Hiina, Põhja- Birma ja Ida-India kõrgendikelt või siis on ta levinud Indiast Assami regioonist edasi Hiinasse. Lisaks joogile on teed ammustest aegadest alates kasutatud ka toiduvalmistamisel. Näiteks Birmas söödi värskeid teelehti salatina, Siiamis lisati kuivatatud lehti kalaroogadele, Tiibetis aga oli tuntud puder, kus teelehtedele oli lisatud odrajahu ja võid. Esimene usaldusväärne kirjalik allikas teekasvatuse kohta pärineb aastast 350. Tol ajal oli tee hinnatud arstim, mitte igapäevane jook. Seda kasutati seedehäirete raviks ja närvide parandamiseks. Igal juhul oli nõudlus tee järele piisavalt suur, et metsikult kasvavaid teelehti hakkas nappima ja seetõttu alustati Sichuani mäenõlvadel teeviljelusega. 5
kogunemisel Theravda vanimate õpetus hinayana väike vanker Wat-Po tempel Bangkokis, 16.saj lamav Buddha 46 m pikk, 15m kõrge 4 jumalikku teadvusseisundit metta armastav lahkus, püüe teisi õnnelikuks teha karuna kaastunne kõigi kannatajatega, püüe nende kannatusi kergendada mudita rõõm teise õnnest, kadeduse puudumine upekha inimeste omaksvõtmine nii nagu nad on, ilma eelarvamuste ja tingimusteta ,,Kui Siiamis keegi haigeks jääb, siis pöördub ta inimese poole, kes tema keha oma kätega meisterlikult mõjutab; juhtub ka, et ta tõuseb jalgadega haige peale ja tallub teda." Prantsuse diplomaat Simon de la Loubert, 1690 Jivaka Kumar Bhaccha 6.saj e.Kr 3x ,,Om namoh Shivago silasa ahang karuniko Sapasatang osatha tipa-mantang papaso Suriya-jantang gomalapato paka-sesi wantami Bantito sumethasso alokha Sumani Homi" 1x ,,Piyo-tewa manussanang piyo poma namuttamo
ja teised, nagu näiteks oolong Viimase 10 aasta jooksul on igal aastal toodetud maailmas üle kolme miljoni tonni kuivatatud teed, umbes 72% sellest on must tee, 23 % roheline ja ainult 4 % teised sordid. Ajalugu Roheline, hiljem ka must tee on olnud Aasias tuntud juba kauem kui 5000 aastat. Lisaks joogile on teed ammustest aegadest alates kasutatud ka toiduvalmistamisel. Näiteks Birmas söödi värskeid teelehti salatina, Siiamis lisati kuivatatud lehti kalaroogadele, Tiibetis aga oli tuntud puder, kus teelehtedele oli lisatud odrajahu ja võid. Esimene usaldusväärne kirjalik allikas teekasvatuse kohta pärineb aastast 350. Tol ajal oli tee hinnatud arstim, mitte igapäevane jook. Seda kasutati seedehäirete raviks ja närvide parandamiseks. Igal juhul oli nõudlus tee järele piisavalt suur, et metsikult kasvavaid teelehti hakkas nappima ja seetõttu alustati Sichuani mäenõlvadel teeviljelusega. 5
umbes 2%. Tee ajaloost Roheline, hiljem ka must tee on olnud Aasias tuntud juba kauem kui 5000 aastat. Teepõõsa päritolus ei ole spetsialistid kindlale selgusele jõudnud oletatakse selle põlvnemist Kagu- Hiina, Põhja-Birma ja Ida-India kõrgendikelt või siis on ta levinud Indiast Assami regioonist edasi Hiinasse. Lisaks joogile on teed ammustest aegadest alates kasutatud ka toiduvalmistamisel. Näiteks Birmas söödi värskeid teelehti salatina, Siiamis lisati kuivatatud lehti kalaroogadele, Tiibetis aga oli tuntud puder, kus teelehtedele oli lisatud odrajahu ja võid. Esimene usaldusväärne kirjalik allikas teekasvatuse kohta pärineb aastast 350. Tol ajal oli tee hinnatud arstim, mitte igapäevane jook. Seda kasutati seedehäirete raviks ja närvide parandamiseks. Igal juhul oli nõudlus tee järele piisavalt suur, et metsikult kasvavaid teelehti hakkas nappima ja seetõttu alustati Sichuani mäenõlvadel teeviljelusega. 5