· infomugavus · Inimeste (töötajate) problemaatika; · väärtusmugavus * Omandiõiguse vahetamise mugavus 3.1 Sihtturunduse olemus (mida selle tegevuse all mõeldakse, näide) Eristatakse massturundust, mis põhineb masstootmisel ja turustamisel ning sihtturundust, mille korral tehakse kindlaks tarbijate grupid (segmendid), kellest turg koosneb ja kujundatakse turundusmeetmed vastavalt valitud grupile (sihtrühmale). 3.2 Segmenteerimise olemus (mida selle tegevuse all mõeldakse, näide) Tarbijaid võib rühmitada vastavalt vanusele, soole, elukohale, sissetulekule, ostmisviisile jne. Võimalikkest segmenteerimisparameetritest tuleb valida üksnes need, mis seostuvad kas toote ostmisega või kasutamisega. Tulemusena
siin suunab turundus vajadust; 3.Turundus kujundab inimeses varem temas mitte olnud hoiakuid ja arvamusi, sundides teda muutma esialgseid vajadusi või ihaldama objekte /teenuseid, mida ta eelnevalt ei ihaldanud siin tekitab või muudab turundus vajadust või selle rahuldamise viisi. Siht turunduse olemus (mida selle tegevuse all mõeldakse, näide) Eristatakse massturundust, mis põhineb masstootmisel ja turustamisel ning sihtturundust, mille korral tehakse kindlaks tarbijate grupid (segmendid), kellest turg koosneb ja kujundatakse turundusmeetmed vastavalt valitud grupile (sihtrühmale). Segmenteerimise olemus (mida selle tegevuse all mõeldakse, näide) Tarbijaid võib rühmitada vastavalt vanusele, soole, elukohale, sissetulekule, ostmisviisile jne. Võimalikkest segmenteerimisparameetritest tuleb valida üksnes need, mis seostuvad kas toote ostmisega või kasutamisega. Tulemusena kujunevad
(laenud, liisingud, võlakirjad), võimalus müüa aktsiaid (laiendada omakapitali). · Inimressursid: töötajate koosseis, haridus, kogemused, motiveeritus jne. · Füüsilised ressursid: tootmishoone, sisseseade, kontoriruumid, jaotus- ja müügivõimalused. · Tehnoloogilised ressursid: ettevõttes kasutatava tehnoloogia ja töötajate oskuste tase. Hinnata tuleb uuenduste vajadust. 3. SIHTTURUNDUS Eristatakse massturundust, mis põhineb masstootmisel ja turustamisel ning sihtturundust, mille korral tehakse kindlaks tarbijate grupid (segmendid), 5 Turunduse alused Mainori Kõrgkool Priit Tannik kellest turg koosneb ja kujundatakse turundusmeetmed vastavalt valitud grupile (sihtrühmale). Turg koosneb harilikult suurest hulgast tarbijatest ja igal neist on erinevad nõudmised nii toodetele kui teenustele. Ettevõttel pole kahjuks võimalik
sajandi vahetust. Esimesi ilminguid on ka oluliselt varasemast ajast (1744.a. väljastati esimene kaubakataloog). Turunduse teisi märkimisväärseid aastaid: 1908 – Fordi automudel, 1911 – esimene turundusosakond, 1930 – New Yorgi kaubahall jne.). XX sajandi algupoolel arenes turundus põhiliselt USA-s, 1950.aastatest levis ka Euroopasse. 2 1950ndad Massturunduse asemel hakati kasutama sihtturundust. 1960ndad Turundajad ei tegele mitte kogu turundustegevusega vaid konkreetsete osadega (arendusüksused, disainiosakond). 1970ndad Hoogustus teenuste turundus. Hakati uurima inimeste elustiili ja sellest tulenevaid tarbimiserisusi. 1980ndad Seoses tarbija nõudlikkuse kasvuga hakati rohkem tegelema toote kvaliteedi ja selle parandamisega. 1990ndad Turunduse märksõnadeks olid: turunduskulude osatähtsuse suurenemine, individuaalne
annaabi.ee 
