· Sugulased, sõbrad · Võimalused minna välismaale õppima · Meeldiv looduskeskkond Migratsiooni mõju päritoluriigile · Väheneb tööpuudus · Paranevad migrantide tööoskused · Migrantide rahaülekanded kodumaale · Tööjõu defitsiidi tingimustes tõusevad osadel erialadel palgad · - väheneb tööealiste inimeste arv · - võib tekkida sooline disproportsioon · - kaotatakse haridusinvesteeringud Sihtriikidele: · Väheneb vajadus teatud eriala inimesi ise välja koolitada · Tööjõu odavnemine · Sündimuse suurenemine · Tarbimise kasv · - tööpuuduse suurenemine · -suurem surve sotsiaalsfäärile · -assimileerumise tõrked suurendavad võõrandumist ning soodustavad kuritegevuse ja getostumise kasvu; kasvab kultuurikonfliktide oht
Lähis-Ida naftariikides on väga suur võõrtööjõu osakaal, sinna tulevad peamiselt oskusteta töölised geograafiliselt lähedastest piirkondadest. Riigisisene ränne: Inimesed liiguvad enamasti samas kultuuriruumis. Arengumaades suundutakse maalt linna (töö- ja haridusvõimaluste otsingud). Arenenud riikides vastupidi, asutakse elama eeslinnadesse või maale puhtamasse keskkonda. Siseränne on peamine linnastumise mõjutaja. Rände tagajärjed: Sihtriikidele Positiivne: Mitmekesistub tööjõuturg Odavam tööjõud Suurenev sündimus, sest migrandid on enamasti noored ettevõtlikud inimesed Majandusaktiivsuse kasv tarbimise läbi Negatiivne: Tööjõupuuduse suurenemine sihtriigi elanike hulgas Kohanematute sisserändajate läbi kasvab kultuurikonfliktide oht Lähteriikidele Positiivne: Väheneb tööpuudus Migrantide paranenud tööoskusi saab võib-olla hiljem kodumaal kasutada
Negatiivsed tagajärjed võivad olla strukturaalne tööpuudus, ajude äravool ehk haritud töötajate lahkumine välismaale, ajude raiskamine ehk olukord, kus kõrgemalt haritud tööjõud lahkub majanduslikult arenenumasse riiki ning töötavad seal madalamat kvalifikatsiooni nõudvatel ametitel, kuna see võimaldab neile paremat palka. Sihtriikide jaoks on ohuks kontrollimatu odava tööjõu sissevool, mis soodustab palkade alanemist. Teiseks probleemiks sihtriikidele on nii nimetatud heaolu ränne, kus immigrandid lõikavad kasu sihtriigi sotsiaalhoolekande süsteemist. 24. Miks on vajalik valitsusepoolne sekkumine turule? Miks on välismõjude ja ühishüviste puhul vajalik valitsuse sekkumine turule? Kui turg tagab kõikide kaupade ja teenuste soovitava pakkumise ühiskonna seisukohalt, ei ole valitsusepoolne sekkumine vajalik. Kui turg ei jõua ühiskonna silmis soovitud tulemusteni, peab valitsus sekkuma ja juhtima turu toimimist soovitud suunas
lahingutegevus, Lääneriikide üha karmistuvad sanktsioonid Venemaa vastu, Lähis-Ida üha suurenevad põgeniketulvad, Euroopas leviv “Aafrika seakatk” jt sellised ulatuslikud ning pikaajalise toimega nähtused ja protsessid sunnivad nii või teisiti Euroopa Liitu täiustama ja korrigeerima oma naabruspoliitikat. See aga tingib ka käesoleva õppekursuse sisu korrigeerimise juba lähitulevikus. Kuna EL-i naabruspoliitikal on nii tema liikmesriikidele kui ka ta sihtriikidele nii majanduslik,- sotsiaalne,- kui poliitiline mõju, siis mõjutab ENP otseselt ka Eesti Euroopa Liidu poliitikat. Siit tulenevalt on antud ainekursuses käsitlemist leidnud ka Eesti EL-i lähituleviku poliitika põhisuunad. Kõige vähem on antud ainekursuses tähelepanu pööratud “Põhjamõõtmele” ehk “Põhjadimensioonile”, sest see ENP osispoliitika oli eelkõige suunatud Soome ja Eesti ettevalmistamisele EL-i täisliikmeks saamisele ja Loode-
ainukesed toas 3 x 2100 = ööbimise hinnad spetsiaalselt neile 6300 on võetud OÜ sihtriikidele suunatud 2 päeva Matkad 10 15 aktiivsed 26 500 konverentsiruumi pakkumisest 600 900 turundusmeetmed. 2 x 5000 = 10 (alajaotus 000 EEKi roadshow)
annaabi.ee 
