Nii nagu igal teisel turismiliigil, on ka raviturismis olemas peamised globaalsed trendid, mis on rohkem tuntud meditsiinikeskustena või mõnest muust aspektist vaadatuna parema sihtkohana olgu selleks siis eelpool mainitud hind, kvaliteet või ootejärjekord. Nagu on meile juba teada, on raviturismil väga palju erinevaid põhjuseid, sellest lähtuvalt on ka palju ning erinevaid sihtkohti. 3.1 India Viimaste aastate jooksul on India tuntuks saanud kui meditsiiniturismi üks peamiseid sihtriike. 2015. aastal oodatakse Indiasse üle kolme miljoni eelkõige lääne, aga ka muudest piirkondadest pärit turisti just meditsiini eesmärgil. Nende näitajatega on India tõusmas populaarsuselt esimeseks meditsiiniturismi sihtkoht Tai järel. (The Economic Times, 2014) Ligi poole India meditsiiniturismist võtab enda peale Chennai linn Lõuna-Indias, mis on tuntuks saanud oma heade haiglate tõttu nii kohalike kui ka turistide seas. India kui
Teiseks, farmerite tulude kasv versus näljahäda vaese riigi farmerid müüvad toodangu kõrgema hinna ees rikastesse riikidesse, kuid nälgivad need kes on väiksema maksevõimega. (Parts, E. 2012) Keskkonnamõjud vaestes riikides MNS-de keskkonnavaenulikud tootmisviisid, kuna vaestes riikides on vastav regulatsioon nõrk, selle vastu ei protestita kuna võib kaotada investeeringud. Sotsiaalsed rahutused rikaste ja vaeste tuluerinevuste kasv, massimigratsioon nõrgestab sihtriike, haritud inimeste äravool vaestest riikidest, ebavõrdsus ja ebaõiglus, mille kaasneb terrorismiohu tõus.(Parts, E. 2012) 2. GLOBALISEERUMISE TUNNUSED 1.1. Majandus Majanduses rahvusvahelise kaubanduse kasv, mis edestab maailma majanduse kasvu; kapitali liikumise kasv maailmas. Majanduse globaliseerimist iseloomustab vabakaubandus, kapitali vaba liikumine, maksude alandamine ettevõtte kasumilt, lihtne tööstusettevõtete üleviimine ühest riigist
tegelevad kuritegelikud rühmitused üle rahvusvaheliste piiride suure hulga inimesi, eelkõige naisi ja lapsi. Kuid samuti kaubeldakse inimestega ka nimetatud piiride raames. Alates 1990. aastate keskpaigast on Euroopa Liit inimkaubanduse tõkestamiseks ja selle vastu võitlemiseks tegelenud aktiivselt niisuguse põhjaliku ja eri valdkondi haarava lähenemisviisi väljatöötamisega, mis hõlmaks päritolu-, transiit- ja sihtriike. Selle aluseks on kolm olulist põhimõtet: inimkaubanduse ennetamine, ohvrite kaitsmine ja toetamine ning inimkaubitsejate efektiivne kohtu alla andmine. Samuti on paranenud erinevate avalik-õiguslike asutuste tegevuse koordineerimine ning asjaomaste asutuse ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vaheline koostöö. Rahvusvaheline koostöö Inimkaubandusel on ulatuslik rahvusvaheline mõju ning selles valdkonnas kasutusele võetud meetmete osas ei saa piirduda üksnes Euroopa Liiduga
vahelise kahepoolse koostööga. Seoses Armeenia äkilise otsusega 2013. aastal, pärast pikki kõnelusi EL-iga assotseerumis- ja vabakaubanduslepingu sõlmimise üle, nendele lepingutele allakirjutamisest keelduda ning sõlmida hoopis ühinemisleping SRÜ Tolliliiduga, on EL-is hakatud üha enam kõnelema nn kahekihilise idapartnerluse tekke võimalustest. See tähendaks seda, et osa idapartnerluse sihtriike nagu näiteks Gruusia ja Ukraina, pooldavad tugevaid suhteid EL-iga. Osa sihtriike aga tunnistaksid, et nad selleks pole valmis või siis eelistavad Armeenia kombel hoopis tugevamini integreeruda SRÜ raames loodud poliitilis-majanduslike liitudega. Suurte raskustega on tänaseks sõlminud EL-iga assotseerumis- ja vabakaubanduslepingud Gruusia ja Ukraina. On ju tõsiasi, et sisepoliitika on muutliku iseloomuga kogu Euroopas. Kuid EL-i idanaabrite juures
võimalik, et tänapäeva reklaami abil suudetakse luua ka ise turismitrende ja tekitada muutusi. Tulevikus võib arvata, et eurooplased hakkavad reisima rohkem väljapoole Euroopat. Samuti prognoositakse, et rohkem hakkavad reisima ida- ja keskeurooplased endistest sotsmaadest. Nagu ka praegusel ajal, siis ka tulevikus reisivad pensionärid väga palju ning suureneb ka üksikvanemate ja lahus elavate lapsevanemate poolt tehtavate reiside arv. Peamisi sihtriike tulevikus (vt. tabel 2) ei ole kindlasti võimalik päris õigesti ette ennustada, kuid siiski on erinevaid prognoose. Tabel 2. UNWTO prognoositav sihtriikide TOP 10 aastal 2020 Aasta 2020 Riik Turistide saabumine miljonites 1 Hiina 130,0
valitsemisalast. Tsiviil-militaarkoostöö Eesti peab oluliseks tsiviil- ja militaarpoole tihedat koostööd. Afganistanis peab Eesti hädavajalikuks riikliku ülesehituse seisukohalt sõjaliste ja tsiviilsete vahendite koordineeritud kasutamist, mistõttu lähtume ka riigisiseselt põhimõttest, et Eesti sõjalist panust tuleb toetada tsiviilpanuste ja arenguabiga. Afganistan on lähiaastatel üks Eesti arengukoostöö prioriteetseid sihtriike, ühtlasi oleme sinna lähetanud oma esimesed tsiviilametnikud (diplomaatilise erimissiooni juhi, kaitsealane nõustaja, politseiniku Euroopa Liidu politseimissiooni). Eesti pooldab jõudsalt ka NATO avatud uste poliitikat ning NATO koostöö tugevdamist partnerriikidega. Lisaks operatsioonidel osalemise suurendamisele suurendab Eesti oma panust reformikogemuse jagamisel. Eesti toetab euroatlantilistesse struktuuridesse pürgivaid riike liikmelisuseks ettevalmistumise
annaabi.ee 
