mõni aeg tagasi vein, mis on toodetud Tšiilis, imporditud ühe Soome firma poolt, pudelisse villitud Tallinna lähedal Tabasalus ja mida Soome lennufirma parajasti oma pardaveinina kõigile lahkesti mekkida pakub. Eesti kui väikeriigi omapära suuremate kooslustega võrreldes on see, et majandus- ja kaubandussuhetes ei jätku meil ei jõudu ega teadmisi, rääkimata tootmisvõimsustest, et kaubelda kõigi maailma maadega. Olgugi et meie kaubandusstatistika ekspordi-impordi sihtmaade nimekirjades esinevad vist küll peaaegu kõik maailma maad, näib lõviosa meie majandussuhtlusest siiski lähinaabritega, pluss mõni suurem riik väljaspool Euroopat. Sama aga ei saa öelda näiteks meie julgeolekuhuvide kohta. Balkani poolsaarel, Afganistanis või Iraagis teenivad Eesti kaitseväelased on oma missioonidega selge näide, et julgeolekuline globaliseerumine on juba laiema haardega kui kaubavahetus. Sama võib väita kliimamuutuste (kui need tõesti inimeste tekitatud on) või
kogu teenuste mahust), aga ka reisi- ja äriteenuseid (mõlemaid üle 20%). Lisaks veel arvuti-, kommunikatsiooni- ja sideteenuseid (10%), ehitusteenuseid ja muudki. Transporditeenustes on suurim tähtsus meretranspordil, kus on oluline nii kauba- kui ka reisijatevedu. Raudtee- ja maanteetranspordis on tähtsaim kaubavedu. Olulise osa ekspordituludest annavad ka mitmesugused transportimisega kaasnevad lisateenused. Praegu domineerivad Eesti ekspordi sihtmaade seas Põhjamaad: Soome ja Rootsi osakaal ekspordis on vastavalt ligi 18% ja ligi 14%. Oluline osa Eesti eksportkaupadest läheb teistesse nn vanadesse Euroopa Liidu maadesse: eelkõige Saksamaale (üle 5%), aga ka Prantsusmaale (üle 4%), Suurbritanniasse (2%), Taani (üle 3%) ja Hollandisse (ligi 3%). Nii Soome, Rootsi kui ka Saksamaale minevatest kaupadest moodustavad põhiosa masinad ja seadmed, Rootsi eksporditavast on nende osakaal peaaegu pool
lahkuma. Samuti võidakse hätta jääda materiaalse heaolu tagamisega, millega kaasneksid probleemid ka mitmetes muudes valdkondades, näiteks võib see kaasa tuua inimeste tervise jätkuva halvenemise või kultuurikeskkonna lagunemise. Mitmed negatiivsed mõjud võivad kaasneda ka majanduse konkurentsivõime langemisel, mis toimub juhul, kui infrastruktuurid kallinevad. Eesti majandust võivad mõjutada ka väliskeskkonna šokid ja turulejõudmise tõrked sihtmaade turgudel. 2030. aastaks tahetakse saavutada olukord, kus inimeste jõukus ja elatustase on vähemalt 80% tasemel võrreldes praeguste Euroopa Liidu liikmesriikide keskmisega. Arengukava näeb ette, et turvalisus on kasvanud Lääne- ja Põhja-Euroopa maadega samale tasemele ning eestlaste keskmine eluiga on 77-78 aastat. (Eesti ... 2005, 17- 20) Kolmas eesmärk, sidus ühiskond, on tihedas seoses kahe esimese eesmärgiga. Nimelt
(üle 40% kogu teenuste mahust), aga ka reisi- ja äriteenuseid (mõlemaid üle 20%). Lisaks veel arvuti-, kommunikatsiooni- ja sideteenuseid (10%), ehitusteenuseid ja muudki. Transporditeenustes on suurim tähtsus meretranspordil, kus on oluline nii kauba- kui ka reisijatevedu. Raudtee- ja maanteetranspordis on tähtsaim kaubavedu. Olulise osa ekspordituludest annavad ka mitmesugused transportimisega kaasnevad lisateenused. Praegu domineerivad Eesti ekspordi sihtmaade seas Põhjamaad: Soome ja Rootsi osakaal ekspordis on vastavalt ligi 18% ja ligi 14%, kuid nende roll on 2008. alanud kriisi ajal märgatavalt vähenenud. Oluline osa Eesti eksportkaupadest läheb teistesse nn vanadesse Euroopa Liidu maadesse: eelkõige Saksamaale (üle 5%), aga ka Prantsusmaale (üle 4%), Suurbritanniasse (2%), Taani (üle 3%) ja Hollandisse (ligi 3%). Nii Soome, Rootsi kui ka Saksamaale minevatest kaupadest moodustavad põhiosa masinad ja
annaabi.ee 
