Antoine Berman ,,Translation and the Trial of the foreign" Resümee Läbiv teema Antoine Berman´i essees on "tõlkimine kui võõra proovilepanek" (comme épreuve de l´étranger), kuid mõlema, nii lähte- kui sihtkultuuri proovilepanek tõlkimisprotsessi käigus. Räägitakse sellest, kuidas tõlkimine on üha enam võõrapärase edasiandmiselt liikumas teksti ,,kodustamise" suunas. Bermani väitel peab iga tõlge tähendama küll teksti mingil määral kodustamist, ent peaks seejuures siiski säilitama oma võõrapärasuse ja sellest tulenevalt ka teatava komplekssuse. Bermani hinnangul kaasneb teksti liigse kodustamisega ka soovimatu lihtsustamine,
,,ümbervahetatud") tõlketulemus sihtkeeles on ebasobiv, kõlab veidralt (nt ,,The time when..." tõlgitakse ,,Le moment où...", mitte ,,The time where..."). Eristatakse jällegi valikulist/vaba modulatsiooni ja kohustuslikku/ parandatud modulatsiooni. Vaba võib muutuda parandatud modulatsiooniks juhul, kui sellele on viidatud sõnaraamatutes ja grammatikates ning on õpetatud. Protseduur 6 Ekvivalents (samaväärsus) on sihtkultuuri vaste kasutamine eriti idioomide, kliseede, vanasõnade puhul. Enamik ekvivalentse on parandatud, et edasi anda mõtet ,, Like a bull in a china shop" =,,Nagu elevant portselanipoes" , kuid mõnikord, näiteks onomatopoeetiliste, ekslamatiivsete väljendite puhul (kogemata lüüakse haamriga näpu pihta: pr.k ,,Aïe!", ingl.k ,,Ouch!" ) on see vaba. Protseduur 7 Adaptsioonimeetodit kasutatakse sellistel puhkudel, kus mingi situatsioon
Postmodernistlik kaanon näib ratsionaalsena kui teadlike valikute tulemus. Tänapäeval on kirjandus muutunud kaubaks. Pisikirjandus. Uued autorid astuvad eemale kaanonist ja otsivad eelkäijaid kaanoni servadelt. Poliitiline angazeeritus väheneb. Praegune situatsioon on modernistlik. Puuduvad suurromaani viljelejad. Modernismi kirjandus on eelkõige proosa. 18. Kirjandus ja tõlge Anthony Pym Translation and Text Transfer 1992. Kui uurida vaid sihtkultuuri, jääb tähelepanuta lähtekultuur. Koloniaalne reziim 1870-1914 · Tsivilisatsiooni arenguteede hargnemine · Kaugusel valitsemise põhimõte · Võõraste maade vallutamine · Võimude tasakaalu põhimõte · Neomerkantilism · Mittesekkumine (maailma ärajagamine) Kultuuriline reziim 1870-1914 · Tsivilisatsiooni arenguteede hargnemine · Passiivse mõjutuse ülekaal (vt elitaarkunst)
spetsiifilised muutused (mida ta tol hetkel nimetas tõlkeuniversaali- deks) ning et neid oleks parim uurida tõlgitud tekste sisaldavas korpuses (Baker 1993). Seega ongi tõlgete uurimine alates 90ndate aastate teisest poolest oluliselt muutunud – sihtkeelekesksemaks ning kvantitatiivsemaks. Kvantitatiivsus tuleneb tõlgete uurimisel keelekorpuste kasutamisest. Sihtkeelekesksus tähendab seda, et tõlget ei võrrelda ilmtingimata lähtetekstiga. Oluline on pigem tõlke sobitumine sihtkultuuri. Trükis ilmunud tõlke uurimisel on oluline meeles pidada, et uuritakse mitme mõjutajaga seotud teksti, mitte ilmtingimata puhtalt tõlkija töö tulemust, kuna enamasti on lõpliku tõlke valmimisel oma panuse andnud ka toimetaja(d), võib-olla mõni konsultant jt. Saab uurida ka selle etapi tulemust, mis jääb tõlkija töö lõpetamise ja tõlke ilmumise vahele ning samuti ka teksti enne toimetajale minekut. Oluline on alati täpselt jälgida, et uuritav objekt on tõepoolest see,
annaabi.ee 
