Asendusseosed asendavad mitteelementaarseid loogikatehteid (impl, ekviv, summa mod 2) elementaarsete loogikatehete (inv, dis, konj) kaudu. n-muutuja loogikafunktsioon 𝑓(𝑥1𝑥2..𝑥𝑛) on vastavus n-muutuja Boole’i ruumist {0,1}𝑛 loogikaväärtuste hulka { 0,1 }: 𝑓(𝑥1𝑥2..𝑥𝑛): {0,1}𝑛→{0,1}. Argumentvektor on n-järguline kahendvektor 𝑥1𝑥2..𝑥𝑛∈{0,1}. Tõeväärtustabel näitab funktsiooni ühest vastavust lähtehulgast sihthulka. Funktsiooni 1-de piirkonna 𝑉1⊂{0 1}𝑛 mood. need argumentvektorid 𝑥1𝑥2..𝑥𝑛∈𝑉1 mille korral 𝑓(𝑥1𝑥2..𝑥𝑛)=1. Funktsiooni 0-de piirkonna 𝑉0⊂{0 1}𝑛 −..−. n-muutuja loogikaFni mingi muutuja 𝑥𝑖 on mitteoluline muutuja, kui talle omistatav loogikaväärtus ei mõjuta kuidagi F-ni väärtust. Mitteoluliste muutujatega F-n on alati teisendatav kujule, kus mitteolulised muutujad puuduvad
Asendusseosed asendavad mitteelementaarseid loogikatehteid (impl, ekviv, summa mod 2) elementaarsete loogikatehete (inv, dis, konj) kaudu. n-muutuja loogikafunktsioon 𝑓(𝑥1 𝑥2 . . 𝑥𝑛 ) on vastavus n-muutuja Boole’i ruumist {0, 1}𝑛 loogikaväärtuste hulka { 0, 1 }: 𝑓(𝑥1 𝑥2 . . 𝑥𝑛 ): {0, 1}𝑛 → {0, 1}. Argumentvektor on n-järguline kahendvektor 𝑥1 𝑥2 . . 𝑥𝑛 ∈ {0,1}. Tõeväärtustabel näitab funktsiooni ühest vastavust lähtehulgast sihthulka. Funktsiooni 1-de piirkonna 𝑉 1 ⊂ {0 1}𝑛 mood. need argumentvektorid 𝑥1 𝑥2 . . 𝑥𝑛 ∈ 𝑉 1 mille korral 𝑓(𝑥1 𝑥2 . . 𝑥𝑛 ) = 1. Funktsiooni 0-de piirkonna 𝑉 0 ⊂ {0 1}𝑛 −. . −. n-muutuja loogikaFni mingi muutuja 𝑥𝑖 on mitteoluline muutuja, kui talle omistatav loogikaväärtus ei mõjuta kuidagi F-ni väärtust. Mitteoluliste muutujatega F-n on alati teisendatav kujule, kus mitteolulised muutujad puuduvad
Vastavuse Diagramm tõeväärtustabel 10 1 funktsiooni kui ühest vastavust lähtehulgast 3-muutuja funktsioonile 00 { 00, 01, 10, 11 } sihthulka { 0, 1 }. { 0, 1} 2 { 0, 1} Vastavusdiagrammist eelistatumaks 4-mõõtmeline Boole'i ruum sisaldab juba 16 erinevat kahendvektorit ja loogikafunktsiooni esituseks on Vastavuse Diagramm 4-muutuja loogikafunktsiooni tõeväärtustabel on seega 16-realine.
määrav eeskiri omab mõtet (nn. loomulik määramispiirkond). 26 3.1. Funktsiooni mõiste Märkus 3.3 Kui määramispiirkonna asemel on mingi muu hulk X ja muutumispiir- konna asemel mingi muu hulk Y , siis kirjutist f : X Y loetakse kui funktsiooni, mis tegutseb lähtehulgast X sihthulka Y . Definitsioon 3.4 Funktsiooni f graafikuks nimetatakse xy-tasandi punktide hulka (f ) = {(x, y) | y = f (x), x X}. Märkus 3.4 Funktsiooni põhilised esitusviisid on järgmised: 1. analüütiline esitus valemi(te) abil; 2. numbriline esitus tabeli abil; 3. geomeetriline esitus graafiku abil. Märkus 3.5 Funktsioon võib olla antud ka "ilmutamata" kujul nagu näiteks ring- joon (keskpunktiga (0, 0)): x2 + y 2 = 1.
Funktsiooni võib vaadelda masinana, mille sisendisse pannakse mingi objekt (argumendi väärtus) ja mille väljundist saadakse uus objekt (funktsiooni väärtus). Argumendi väärtusteks sobivate objektide hulka nimetatakse funktsiooni määramispiirkonnaks ning funktsiooni võimalike väärtuste hulka nimetatakse funktsiooni 2 muutumispiirkonnaks. Funktsiooni määramispiirkond on samas ka funktsiooni lähtehulk ning funktsiooni muutumispiirkond kuulub funktsiooni sihthulka. On küllaltki tavaline, et sihthulgas on elemente, mis ei kuulu funktsiooni muutumispiirkonda (nt ei saa naturaalarvulise ruutfunktsiooni väärtusteks olla naturaalarv 7.) Funktsioonil võib olla mitu sisendit, nt liitmisfunktsioonil on kaks sisendit, funktsiooni väärtuse saamiseks peame sisestama kaks argumendi väärtust. Öeldakse, et funktsiooni sisendite arv määrab funktsiooni aarsuse (arity). Kui funktsioonil on üks sisend, on see ühe
väärtus). Argumendi väärtusteks sobivate objektide hulka nimetatakse funktsiooni määramis- piirkonnaks ning funktsiooni võimalike väärtuste hulka nimetatakse funktsiooni 2 muutumispiirkonnaks. Funktsiooni määramispiirkond on samas ka funktsiooni lähtehulk ning funktsiooni muutumispiirkond kuulub funktsiooni sihthulka. On küllaltki tavaline, et sihthulgas on elemente, mis ei kuulu funktsiooni muutumispiirkonda (nt ei saa naturaalarvulise ruutfunktsiooni väärtusteks olla naturaalarv 7.) Funktsioonil võib olla mitu sisendit, nt liitmisfunktsioonil on kaks sisendit, funktsiooni väärtuse saamiseks peame sisestama kaks argumendi väärtust. Öeldakse, et funktsiooni sisendite arv määrab funktsiooni aarsuse (arity). Kui funktsioonil on üks sisend, on see ühe
annaabi.ee 
