selgitada, mida need tähendavad. Teooriaküsimused nr. 11 1. Selgitada, mida tähendab geomeetriliselt tingliku ekstreemumi ülesande lahendamine. max min z = f(x;y) g(x;y) = 0 2. Selgitada Lagrange'i kordaja majanduslikku tähendust. on koguse x (seisundimuutuja) varihind. Ressursi varihind on täiendav (varjatud) kasum, mida oleks võimalik saada vastava ressursi ühe lisaühiku kasutamisel. Lagrange´i kordaja näitab kuidas muutub sihtfunktsiooni optimaalne väärtus kitsenduse vabaliikme ühikulisel kasvamisel. Teooriaküsimused nr. 13 1. Selgitada, kuidas on defineeritud rea summa. Rea summaks nimetatakse tema osasummade jada (Un) piirväärtust U (juhul kui see eksisteerib), st: U= limn->Un 2. Koonduva ja hajuva rea mõiste. Kui piirväärtus U on lõplik siis nimetatakse rida koonduvaks. Kui piirväärtus U on lõpmatu või piirväärtus U hoopiski puudub, siis öeldakse et rida hajub. Kui
TEOORIAKÜSIMUSED nr 12 1. Selgitada, mida tähendab geomeetriliselt tingliku ekstreemumi ülesande lahendamine. max min z = f(x;y) g(x;y) = 0 2. Selgitada Lagrange'i kordaja majanduslikku tähendust. on koguse x (seisundimuutuja) varihind. Ressursi varihind on täiendav (varjatud) kasum, mida oleks võimalik saada vastava ressursi ühe lisaühiku kasutamisel. Lagrange´i kordaja näitab kuidas muutub sihtfunktsiooni optimaalne väärtus kitsenduse vabaliikme ühikulisel kasvamisel. TEOORIAKÜSIMUSED nr 14 1. Selgitada, kuidas on defineeritud rea summa. Rea summaks nimetatakse tema osasummade jada (Un) piirväärtust U (juhul kui see eksisteerib), st: U= 2. Koonduva ja hajuva rea mõiste. Kui piirväärtus U on lõplik siis nimetatakse rida koonduvaks. Kui piirväärtus U on lõpmatu või piirväärtus U hoopiski puudub, siis öeldakse et rida hajub
b on positiivsed parameetrid. On leitud, et kasum saavutab maksimumi, kui K = 3a - b ja L = a + 2b. Milliste a ja b väärtuste korral omab see lahend mõtet? Leida võrdleva staatika tulemused ja selgitada, mida need tähendavad. 55. Selgitada, mida tähendab geomeetriliselt tingliku ekstreemumi ülesande max min z = f(x,y) ; g(x,y) = 0 lahendamine. 56. Selgitada Lagrange'i kordaja majanduslikku tähendust. Lagrange´i kordaja näitab kuidas muutub sihtfunktsiooni optimaalne väärtus kitsenduse vabaliikme ühikulisel kasvamisel. on koguse x (seisundimuutuja) varihind. Ressursi varihind on täiendav (varjatud) kasum, mida oleks võimalik saada vastava ressursi ühe lisaühiku kasutamisel 57. Selgitada, kuidas on defineeritud rea summa. Rea summaks nimetatakse tema osasummade jada (Un) piirväärtust U (juhul kui see eksisteerib). 58. Koonduva ja hajuva rea mõiste. Kui piirväärtus U on lõplik siis nimetatakse rida koonduvaks
18. Pöördülesannete lahendamine. Teadaoleva kiirgusvälja karakteristikute alusel püütakse leida keskkonda iseloomustavaid suurusi. Taimkatte parameetrite leidmiseks. Meil peab olema uuritava obj heleduskordaja teoreetiline mudel ja mingi hulk mõõdetud heleduskordaja väärtusi sama obj kohta. Leiame obj seisundit isel parameetrite väärtused nii, et mõõdetud heleduskordajad ja mudeli abil arvutatud erineksid omavahel võimalikult vähe. Ülesande saab taandada nn sihtfunktsiooni miinimumi leidmisele isel mõõdetud ja mudeli abil arvutatud heleduskordajate erinevust ning temale on võimalik anda mitmesuguseid kujusid. Tänapäeval lisaks LOOKUP ja NÄRVIVÕRGUD. Matem saab pöördülesande defineerida kui mõõdetud vektori alusel mudeli sisendparameetrite vektori leidmise. Vähimruutude meetod. Kasut ühe või teise taimkatte muutuja hindamiseks, kui on kasutada mõõdetud taimkatte peegeldumisspektrid, heleduskordaja suundolenevus vms.