kujul (k.a iseseisvate lausetena, nt Kuku!) Nt Noh, ma võin ju tulla. Tohoh pime! Algupärased/teisesed/laenulised. 8. Tegusõna. Tegusõna väljendab tegevust või olemist ja vastab küsimusele mida tegema? Morfoloogiliselt on verb pöördsõna, süntaktiliselt esineb ta lauses öeldisena. Tähenduse järgi võib verbe jagada: Tegemisverbid Olemisverbid, olemisverbid. Objektiga seostumise alusel jagunevad verbid: Sihilisteks-tegema, Sihituteks-käima, Verbide jaotus tegevuslaadi alusel. Kestus 1) momentaanid – väljendavad hetkelist või ühekordset tegevust: haugatama, minema; 2) frekventatiivid – väljendavad korduvat tegevust: hõikuma, limpsima; 3) kontinuatiivid – väljendavad kestvat tegevust: vaatlema, küsitlema; 4) inhoatiivid – väljendavad tegevuse algust: hakkama, uinuma. Verbide jaotus struktuuri alusel: Lihtverbid, Liitverbid, Ühendverbid, Väljendverbid, Ahelverbid 9
tegusõnavormid jagunevad pöördelisteks ehk finiitseteks vormideks ja käändelisteks ehk infiniitseteks vormideks. Tähenduslikult jagunevad tegusõnad mitmesse rühma. Kaks olulist lähtepunkti tegusõnade tähenduslikul rühmitamisel on a) tegevuse suhe oma osalistega ja b) tegevuslaad, eelkõige kestus. Tegevuse ja osaliste suhte järgi jagunevad tegusõnad esmajärjekorras sihilisteks (mis tavaliselt esinevad koos sihitisega) ja sihituteks (mis tavaliselt esinevad ilma sihitiseta). Enesekohased tegusõnad väljendavad seda, et tegevus on suunatud tegijale endale või toimub tegija endaga. Enesekohased tegusõnad on alati sihitud, nt tõmbuma. Kausatiivsed tegusõnad väljendavad tegevuse põhjustamist või esile kutsumist. Kausatiivsed tegusõnad on alati sihilised, nt liigutama (ennast). Vastastikused tegusõnad väljendavad vastastikust tegevust, nt sõimlema.
küsimust ja mis väljendavad seisundis olemist, eksisteerimist üldse, nt algama, olema, eksisteerima, lõppema, näima, tunduma, paistma, huvitama, lakkama. Objektiga seostumise alusel jagunevad verbid: 1. Sihilisteks e transitiivseteks verbideks, mis väljendavad millelegi suunatud tegevust ja esinevad lauses tavaliselt sihitisega, nt. tegema, kirjutama, veenma, segama, ehitama; 12 2. Sihituteks e intransitiivseteks verbideks, millega väljendatud tegevus ei ole sihiline, nt käima, minema, venima, solvuma, suplema, kaklema. Nagu ikka keeles on siingi olemas vaherühm, kuhu kuuluvad verbid kannavad enam ühte kui teist omadust ning selget piiri sihiliste ja sihitute verbide vahel pole, nende kasutamine sõltub valitud lausemallist. Nt. jooksma üldiselt sihitu verb, mida vaid teatud kindlas tähenduses võib kasutada sihilisena, nt jookseb sadat meetrit
Nii on Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna akadeemilise testi sooritanutele tehtud isiksuseküsimustiku analüüsi tulemuste põhjal (viie aasta tulemu- sed, kokku 2129 tudengikandidaati) J. Allik ja A. Realo leidnud statisti- liselt olulise korrelatsiooni vaimse võimekuse ja meelekindluse vahel, mis üllatuslikult oli negatiivne: vaimsete võimete testides kõrgemaid skoore saavutanud üliõpilaskandidaadid pidasid end pigem ebakompetentseteks, lohakateks, sihituteks, mõtlematuteks, distsiplineerimatuteks; vaimsete võimete testides vähem punkte saanud pidasid end asjatundlikeks, korra- likeks, kohusetundlikeks, eesmärgipärasteks, distsiplineerituteks ja kaalut- levateks. Samas uuringus leiti ka teine seadumus, mis võiks pretendeerida seosele vaimsete võimetega – sotsiaalsus. Uurijate sõnul on analüüsi tule- muste põhjal selgelt aimatav tendents, et vaimselt võimekad ei ole sageli