tootmise ning müügi tingimusi, hõlmates riskide vähendamise, keskkonnakaitse, tarbijakaitse, töölepinguliste suhete ja võrdsete võimaluste küsimusi. Õigusnormi loogiline struktuur ja selle elemendid. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. Üldise iseloomu aspektist iseloomustab õigusnorme sihitlus kas isiku huvidele või ühiskonna üldhuvidele. Üldkohustuslikkuse aspektist iseloomustab õigusnorme kohustuslikkus ning vajadusel konkreetse sanktsiooni rakendamine. Formaalse määratletuse aspektist iseloomustavad õigusnorme loogilise struktuuri ning erilise normikeele kasutamine. Õigusnorm on inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld, mis peab vastama kolmele küsimusele: 1. Peab näitama, millised on õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad, ehk
Sotsiaalsed normid - normatiivne reguleerimine - ühiskondlik (sotsiaalne kord) tavanorm korporatiivsed õigusnorm moraalinorm 21. Õigusnorm on riigi poolt kehtestatud üldise iseloomuga, üldkohustuslik, formaaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga. Õigusnorm on käitumisreegel inimese teadvuses. Õigusnormi tunnused: üldine iseloom selle aspektist iseloomustab õigusnorme sihitlus isiku huvidele või ühiskonna üldhuvidele ning käitumise prognoositud mall õigusnormis sisalduvas eeskirjas. Isiku huvidele sihitud normiks loetakse sellist, mis on suunatud: normiandja huvide realiseerimisele (parlament), normitäitja huvide realiseerimisele(õigusnormi adersaat), nii normiandjale kui normitäitja huvide realiseerimisele. üldkohustuslikkus selle aspektist iseloomustab õigusnorme imperatiivsus ning vajaduse korral konkreetse sanktsiooni rakendamine
Õiguse idee on positiivse õiguse ülene. Põhiseadus ja seadused peavad olema kooskõlas ülipositiivse õiguse põhimõtetega ja üldtunnustatud õiguse üldpõhimõtetega. 2) Positivistlik doktriin – vaatleb õigusnormi ja õigussuhteid nagu need olema peavad – sein sollen. Kuidas õigusnorm annab ühele õigusi ja teisele kohustusi. 5. ÕIGUSNORMI TUNNUSED Tunnused: Üldine iseloomu aspektist isel õigusnorme sihitlus isiku huvidele või ühiskonna üldhuvidelening prognoostiud käitumise mall õigusnormisisaldavas eeskirjas. Isiku huvidele sihitud normiks loetakse teoorias selliseid mis on suunatud normiandja, normitäitja ja nii normiandja kui täitja huvide realiseerimisele. Üldkohustuslikkuse aspektist isel õigusnorme imperatiiivsus ning vajadusel konkreetse sanktsiooni rakendamine. Kõik õigusnormid sisaldavad pm nii kohustuse kui ka õiguse selle täitmiseks.
§ 3. Õigusnormi tunnused ja mõiste. Õigusnormide liigid P.1. Õigusnormi tunnused Õigusnormi tunnused on: a) üldine iseloom (toime hõlmab kõiki ning igaüht); b) üldkohustuslikkus täitmiseks (imperatiivsus juriidilise kohustuse aluselt, mis on tagatud riigi sunniga); c) formaalne määratletus (spetsiifiline normitehniline konstruktsioon ning eriline formaliseeritud keel - õiguskeel (normitehniline keel). Üldise iseloomu aspektist iseloomustab õigusnorme sihitlus isiku (füüsiline või juriidiline) huvidele või ühiskonna üldhuvidele ning prognoositud käitumise mall õigusnormi sisaldavas eeskirjas. Isiku huvidele sihitud normiks loetakse teoorias selliseid, mis on suunatud: 1) normiandja (parlamendi puhul - seaduseandja) huvide realiseerimisele; 2) normitäitja (õigusnormi adressaadi) huvide realiseerimisele; 3) nii normiandja kui ka normitäitja huvide realiseerimisele (mõlema huvid esindatud,
annaabi.ee 
