Mõlemal alal peab olema tugev, sest ei piisa ainult lasta oskamisest või suusatamisest. Seda peetakse raskeimaks kombineeritud alaks. Treening koosneb neljast erinevast komponendist: füüsiline, vaimne, laskmine ja erialane treening. Füüsilise treeningu saab omakorda jagada kolmeks: jõud, vastupidavus ja kiirus. Laskmistreening jagatakse samuti kolmeks. Kahe alajaotuse puhul relvaga ei lasta ehk seda nimetatakse kuivaks treeninguks: esimese treeningu puhul proovitakse sihikut võimalikult kaua märgi peal hoida, teisel puhul tehakse läbi ilma padruniteta asendi võtmine ja laskmine. Kuivtreening moodustab lasketreeningust väga suure ja olulise osa. Kolmas treening on tiirus laskmine. Laskmisel on kaks asendit - lamades ja püsti. Lamades on märgi diameeter 4cm ja püsti laskmisel 11cm. Märke lastakse 50m kauguselt ja igal alusel on viis märki. Tavaliselt märgitakse tulemustes mitu trahvi sa tiirus said.
2. suhteliselt kiiret ja täpset tuld kuni 300 meetri kauguseni; 3. efektiivset jaotuld kuni 600 meetri kauguseni; 4. automaadiga Galil ARM võib tulistada kuni 800 meetri kauguseni. 5. Mudeleid AR ja ARM saab kasutada püssigranaatidega laskmiseks. 6. Galil ARM harkjalga saab kasutada traadi lõikamiseks. 7. Relvadele on võimalik kinnitada nii optilist kui ka öösihikut. 8. Galil AR ja ARM mudelitele saab kinnitada nugatäägi lähivõitluseks. 9. Kõik Galil automaatrelvad on varustatud eespool mainitud esemetega ning muid lisasid neile ette nähtud ei ole. 3 10. Automaatse ümberlaadimise, kiire automaattule ning 35 padrunit mahutava salve tõttu on vajalik kõrgetasemeline tulekontroll, et ära
.. Punkti asukoha täppismääramist saab täiendavalt määrata: Rajaga: OPTIONS → Drafting: ÜLESANNE I Pinnatükk 241 Käsu OPTIONS valikukaart Drafting Selgitused vestlusaknale Drafting: Auto Snap Settings – automaatse haaramise seadistus: Marker – kuvatakse täppishaaramise tingkujutis (joonis Drafting settings); Magnet – valitud koht nagu tõmbaks sihikut magnetiga ligi kui see koht on sattunud sihiku haaramisalasse ning haaramise tähis läheb oma kohale; Display AutoSnap tooltip – kuvatakse lisaks tingkujutisele veel sõnaline lühiselgitus haaramisest; Display AutoSnap aperture box – kursori ristil kuvatakse haaramisala suurune ruuduke (“sihik”); Color – haaramismooduse näitamise tingliku kujutise värvuse seadistamine (jälgimise hõlbus tamiseks on soovitatav valida muude joonise üksikosade
lindis 50 pad- runit (linte saab liita) efektiivne laskekaugus 600 m sihikuline laskekaugus 1100 m tehniline laskekiirus 600800 lasku minutis relva kaal 11,6 kg 100 Relvaõpe Granaadiheitja Carl Gustaf (CG) Rootsi granaadiheitjal CG on välja töötatud kolm mudelit: M1, M2 ja M3. Mudel M1 töötati välja pärast Teist maailmasõda ning seda on mo- derniseeritud: vähendatud relva kaalu, parandatud sihikut ja võetud kasutusele uuemaid granaate. Granaadiheitja CG laskemoona valik on suur alates valgustus-, suitsu-, kild- ja fugassgranaatidest kuni uuemate tandempealiste kumulatiivsete granaatideni. Pärast katsetamist Lahesõ- jas võeti CG ka USA eriüksuste relvastusse. Eestis on kasutusel mudel M2. kaliiber 84 mm efektiivne laskekaugus seisva märgi pihta mehaanilise sihikuga 200 m ja optilise sihikuga 300 m; liikuva märgi pihta mehaanilise sihikuga 150 m ja optilise sihikuga 200 m
annaabi.ee 
