Järgneb spektri punasele värvusele. Teine nim. on tal ka soojuskiirgus. Infrapunast kiirgust kiirgavad kõik kuumad kehad. Me ei näe teda, kuid me tunnetame teda kehapinnaga. Mõningad loomad näevad infrapunast valgust. Nt. Maod Kasutamine: Meditsiinis – keha temp. kiir määramisel, liigeste ravi Tehnika – majade soojuspidavuse hindamine, mitmesuguste pöörlevate elementide temp. hindamine Sõjandus – infrapuna sihikud, ööbinokkel Tööstus – mitmesuguste pindade ja materjalide kuivatamine Igapäevaelu – infrapunasaun Infrapunase kiirgusega on seotud kasvuhoone effekt. 5. UV – kiirgus – iseloomusta + kapaga näiteid, kasutamine, mõju inimesele Eelneb spektri violetsele värvusele. UV kiirgust kiirgavad enamus väga kõrge temp. kehad. Nt. tähed (Päike), kaarleek, mõningad gaaslahendus lambid (kvartslamp)
Erilisus: kiirgus on väga kindla sagedusega ja monopramaatiline (kõik lained on samas faasis), mis muudab selle füüsikalisteks katseteks ideaalseks. Teda on võimalik koondada väga väiksesse kiirtekimpu (mul vend koondas laboris näiteks laserkiire 9 mikroni suuruseks - pane see kindlasti spikrisse sisse) Laserkiir hajub võrreldes tavalise valgusega väga vähe on võimalik tekitada väga võimsaid laserkiirguseid. Kasutamine: cd dekk, kauguste mõõtmine, lood, relvade sihikud, keevitus, meditsiin 6. Aine osakeste registreerimise ja vaatlemis meetodid: 1. Geiger Müller´i loendur ehk dosimeeter (teadupärast gaasi elektrijuhtivust mõjutab radioaktiivne kiirgus, ehk gaasi lennanud osakesed tekitavad el voolu) Sel juhul ei ole võimalik näha osakesi, vaid hinnata osakeste arvu 2. Wilsoni kamber - (kui osake lendab üleküllastunud auru sisse (relatiivne õhuniiskus 100%), siis
b. Relv rinnal. Relv ripub diagonaalselt üle rinna nii, et vintraua ots on suunatud üles. Seda kandmisviisi on hea kasutada suusatamisel, kui seljakott on seljas või kui millegi kandmiseks peavad mõlemad käed olema vabad. Selle kandmisviisi eelis seljal kandmise viisi ees on see, et relva saab kiiremini panna kasutamisvalmis. Kinnistage küsimustega ja harjutage, jäädes seistes laadimise asendisse. Sihikud Selgitage: tagumise sihtimisseadeldise sihik on L-tähe kujuline ning seda saab liigutada alt üles. Seadeldise abil saab sihikut asetada 0...300 meetri distantsile (kasutades numbrit 3) ning distantsidele 300...500 meetrit (kasutades numbrit 5). On olemas ka ülestõstetav öösihik, mis on varustatud triitiumist täppidega (kaks täppi taga ning üks triip ees). Öösihikut hoitakse all, kui teda ei kasutata. Kui öösihik on
Kui üks suureneb siis teine väheneb. Teatud tasemel on summaarne taastellimus- ja säilituskulude kogukulu minimaalne. Seda nimetatakse optimaalseks tellimuseks. See on tellimus, mille suurus tasakaalustab säilitus- ja tellimiskulud, eeldusel et nõudlus ja läbimisaeg on konstantsed. 49. Mis on maatrikskood, kasutusvaldkond logistikas? 2D kood: kahemõõtmeline; andmed on kodeeritud elementides, mitte triipudes; "malelaud" ja "sihikud"; loetakse tervikpilt, vajab lugemiseks 2D lugejat. (skannerit). Kasut. Laonduses kõige laialdasemalt. Kaupade kindlam tuvastamine vöötkoodid on nii laodokumentidel kui ka ladustamiskohatadel või ladustatavatel kaupadel. Laos tööline saab skanneriga kontrollida et õige kaup on õigel kohal, kaupa vastu võttes tagab see et kaup läheb õigele kohale. Kohene hõlpus hoiukohtade laosaldode muutmine. Sisestamisvigade eliminieerimine vähem sisestusvigu kui käsitsi
sidekontroll); ●● määrab erivarustuse kandjad; ●● kontrollib jao varustust (olemasolu, hooldus, et ei koliseks), moonda- mist, relvade korrasolekut ja puhtust; ●● kannab valmisolekust ette jaoülemale. Kuulipilduja lahingupaar: ●● laeb lindid ja salved; ●● kontrollib, et relvad oleks töökorras ja varustus komplektne, vajadusel hooldab; ●● laeb relvad ja kaitseriivistavad; ●● seab sihikud õigetele kaugustele; ●● teostab moondamise; ●● kontrollib varustust ja erivarustust; ●● kannab valmisolekust ette jaoülema abile. 46 TT–lahingupaar: ●● laeb salved; ●● valmistab ette erilaskemoona; ●● kontrollib, et relvad oleks töökorras ja varustus komplektne, vajadusel hooldab; ●● laeb ja kaitseriivistab relvad; ●● seab sihikud õigetele kaugustele; ●● teostab moondamise;
Ei tea, kumba uskuda.(lk 137 ja 139, sinine raamat) Nivelliiri pikksilma osadeks on (lk 54-57, roheline raamat): niitristik, objektiiv, okulaar, sisefokuseerimislääts. Ma ei saa aru, mis asjad täpselt pikksilma alla lähevad. Ühest kohast lugedes jääb mulje nagu oleks kõik pikksilmad täpselt samad aga samas mujalt lugedes tekib idee, et äkki võib pikksilma alla lugeda ka kõik need vesiloed, sihikud ja fokuseerimiskruvid, mis teeks jällegi kõikide mõõteriistade pikksilmad erinevaks. Mul on see teema nii kirju juba ees, et kui keegi viitsib, siis võib üle kontrollida. Punane juhend lk 33-36, roheline juhend lk 11-15. 1)Pikksilm 2) Okulaar 18) Objektiiv Ülejäänusid ei ole siin joonisel olemas, sest niitristik ja fokuseeriv lääts on pikksilma sees. Täiendav seletus minu poolt: Niitristik on pikksilmas olev klaasile prinditud must rist (3 kriipsu horisontaalselt, 1(2
annaabi.ee 
