enda soove hõlpsamalt selgitada kuid kõike muidugi, mõistuse piirides. Aga mis päev see täna siis üldse on? Õpetajate päev on tähtpäev, mis on pühendatud meie elu aluskivi ladujatele, õpetajatele. Seda päeva on Eestis juba peetud 1960.-ndate aastate algusest, see päev on jäänud oma vormilt peaaegu täiesti muutumatuks. Tahate te seda endale tunnistada või mitte, aga just õpetajad on need, kes on andnud endast kõik, et teist saaksid targemad, osavamad, hoolivamad, sihikindlamad, kohusetundlikumad, töökamad ja julgemad versioonid teist endast. Nii et palun, teeme kõik õpetajatele enda tänu ja austuse avaldamiseks ühe suure aplausi. Tänasel päeval on teil kõigil võimalus teenida häid ja väga häid hindeid, hinded ei ole tingitud teie teadmistest ega oskustest, vaid altkäemaksu suurusest. Loodan südamest, et tänane päev läheb sujuvalt ning probleemitult. See, et meie oleme õpetajad, ei tähenda, et lubatud on rikkuda kooli reegleid ja eetika norme
Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust rõhutas prantsuse filosoof Rene Descartes. Montesquieu põhiteos oli 1748.a avaldatud ,,Seaduse vaim", milles ta analüüsib kolme peamist valitsemisvormi, ideaalseks nendest peab konstitutsioonilist monarhiat. Kesksel kohal oli Montesquieu vaadetes võimude lahususe teooria. Samuti esitas ta geograafilise keskkonna teooria, mille kohaselt Põhjamaal elavad inimesed on kliima tõttu tugevamad, aktiivsemad ja sihikindlamad. Valgustajate vasakpoolse suuna suurim esindaja oli prantsuse filosoof Jean-Jacques Rousseau. Tema põhiteosed on ,,Arutlus inimestevahelise ebavõrdsuse tekkimise põhjustest" ja ,,Ühiskondlik leping", mille järgi on inimesed turvalisuse huvides osadest õigustest loobunud. Lahendust nägi ta rahva suveräniteedis ja ideaalseks pidas vabariiki. 1750.a teoses ,,Arutlus teadustest ja kunstidest" arvas ta, et teadustel ja kunstidel on ka negatiivsed tagajärjed. Valgusideede
See iga on peamiselt maailmavaate, eneseteadvuse, iseloomu, elulise enesemääratluse ja tulevikupüüdluste kujunemise aeg. Selles eas ilmneb ka küllaltki selgelt noore loominguvajadus ning valiv suhtumine õppeainetesse. Ühe või teise õppeaine eelistamine on eeskätt seotud tulevase elukutse valikuga. Noorukieas areneb õpilaste vaatlusvõime. N. Levitov osutab, et võrreldes murdeealistega on vanemate klasside õpilased oma vaatlustes palju sihikindlamad ja püsivamad, nende tähelepanu on püsivam ja sageli ka intensiivsem. A. Kõverjalg aga rõhutab, et õpilaste vaatlusvõime ei arene iseenesest, vaid vajab õpetajapoolset õiget suunamist. Õppijaid tuleb harjutada oma vaatlustes mitte laiali valguma, vaid allutama need alati püstitatud ülesannetele eesmärgiga mingeid järeldusi teha. Suurem küpsus kui murdeealistel ilmneb vanemate klasside õpilaste mälu töös.
binaarseid skeeme, kus logotsentrism naisi rõhuda ja vaikima sundida püüdes mängib kokku fallotsentrismiga. Naiselik teooria Naiselik teooria tähendaks oma lihtsaima definitsiooni kohaselt teooriaid, mis tegelevad naiselikkuse tõlgendamisega. Feministlikust vaatenurgast on säärase mõtlemise viga selles, et ta on eriti aldis biologismi rünnakuile ja pöördub tihti kogemata hoopis teooriateks naissoo olemusest. sqamal ajal võivad kõige sihikindlamad konstruktsionistlikud teoooriad olla väga hästi mittefeministlikud. Näiteks Sigmund Freudi teosed on hiilgavaks näiteks teoorialoomest, 67 mis, olemata sugugi feministlik annab määrv aluse sooerinevuse mitteessentialistlikuks analüüsiks. Kuigi psühhoanalüüsi tuleb siiski veel loovalt ümber kujundadavastavalt