Kristen Tamm 12A Prantsuse postimpressionist Sündis jõukas peres Pariisis Esmalt õppis kunsti skulptor Justin Lequieni käe all 18781879 õppis École des Beaux koolis Oli aasta sõjaväes Naasis Pariisi ja sai endale omaenda stuudio Õppis 2 aastat mustvalget värvikunsti Tema sisseastumine lükati Pariisi kunstkioolis tagasi 1884 asutasid omal käel Sõltumatute Kunstnike Liidu, kus ta tutvus Paul Signaciga (sama stiil nagu Seural pointillism) 1885 sai Seurat valmis oma suurima teosega Kolis vaiksesse stuudiosse, kus elas modelli Madeleine Knoblochiga, kes sünnitas neile ka poja 1890 Seurat suri 1891 29l märtsil teadmata haigusesse, tema noor poeg suri 2 nädalat hiljem samasse haigusesse. Teaduslikud mõjutused: Prantsuse keemik Chevreul 2 erinevat värvi üksteise lähedale asetatuna mõjuvad teise värvina
Figuurid muutusid silueetideks.Värvid ebatavalised,mis on looduses nähtavad.Süntetism:loodi Prantsusmaal,Pont-Aveni koolkonnas,kuhu kuulusid Emile Bernard ja ajutiselt Paul Gauguin.Aubrey Beardsley-must-valge graafika. Postimpressionism II:Püantillism ja neoimpressionism.Neoimpressionismi rajajaks oli Georges Seurat.Tema pildid olid punktitaoliste laigukestega.Taotles optilist segu.Esialgu maalis ta värvipunkte osaliselt üksteise peale ja kasutas kõiki,nn muldvärve.1884.a.kohtus ta Paul Signaciga,tema mõjul hakkas Seurat kasutama puhtaid spektrivärvusi.Nende teosed meenutasid mosaiike.Seurat maalis looduse järgi etüüde,mille tähistas valguse iseloomu ja värvide jaotuse.Valguse edasiandmine oli intensiivne ja figuurid olid kummaliselt tardunud.Pärast Seurati surma jäi koolkonna liidriks Signac.Henri de Toulouse-Lautrec:kahe väga pika ajalooga prantsuse aadliperekonna viimane võsu.Inimtüüpide kujutaja.Oma töödes ühendab ta ilmekate
torkasid teiste hulgast silma mõned teosed, millel anti loodust edasi korrapäraste punktitaoliste värvilaikudega. Seda uut moodi kunsti hakati nimetama puäntillismiks ja ka neoimpressionismiks. Neoimpressionism Rajaja GEORGES SEURAT(18591891). Ta kasutas värviringi Lisaks kandis ta erinevaid toone pildi pinnale punktitaoliste laigukestega. Esialgu maalis ta värvipunkte osaliselt üksteise peale ja kasutas kõiki, ka muldvärve. 1884.a. kohtus ta PAUL SIGNACiga, kelle mõjul ka Seurat hakkas kasutama üksnes puhtaid spektrivärvusi. Teosed hakkasid meenutama mosaiike. Georges Seurat Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Seine GrandeJatte`i Neljas tase saarelt nähtuna.Õli,puu.1888. Viies tase Muutke teksti laade Teine tase
,,Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel". Ta tajus, et värvilised objektid oma varjuga mõjutavad üksteise nähtavat värvust. Nn täiendvärvuse varjundid. ,,Seine Grande-Jatte'i saarelt nähtuna". Tema pintslitõmbed olid punktitaolised, mitte impressionistide moodi komakujulised. Ta tajus ka seda, et värviliste pigmentide segamine annab lõpuks musta tooni ja värviliste valguste segamine valge valguse. Ta puutus kokku ka Paul Signaciga, kellest sai Pärast Seurat neoimpressionistide koolkonna juht. Seurat on teinud Paul Signacist ka portree. Tema kuulsaimad teosed ,,Tee Portieux's" ja ,,Antibes'i sadam". Henri de Toulouse-Lautrec. Oli aadliperekonnast pärit. Lapsepõlves saadud luumurdude tõttu kasvas tast moondunud kehavormidega kääbus. Asus elama Pariisi äärelinna Montmartri, mis oli tähtis meelelahutuse piirkond. Tegelas ka litograafiaga, plakatid. ,,Reklaamplakat Jane Avrilist", naiskloun ,,Moulin Rouge'is". Tema
tähenduse allikaks oli maaliline struktuur. Motiivid olid maastikud, natüürmordid, staatilised figuurid. 5. Tekkis uus kunst PUÄNTILLISM ja neoimp (uus). NeoIMP rajaja oli GEORGES SEURAT (Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel). Eesmärk oli jäljendada võimalikult tõetruult nähtava maailma värve. Kasutas värviringi, sest mõistis, et värvilised objektid mõjutavad üksteist. Tegi punktitaoliseid laigukesi. Ei seganud värve, taotles optilist segu. Kohtus PAUL SIGNACiga (Tee Portieux's, Antibes'i sadam) ja täiendasid üksteise meetodeid. Tema meelest tuli lõuendile kanda eseme omavärvuse punktid, siis päikesevalgus ja siis naaberesemete peegeldus. Teoste valguse edasiandmine oli intensiivne, aga figuurid ja esemed kummaliselt tardunud. HENRI de TOULOUSE-LAUTREC (Naiskloun La Goulue ,,Moulin Rouge'is") kasvas kääbuseks lapsepõlve luumurru tõttu. Sukeldus Montmarte'il toimuvasse, trotsides oma invaliidsust
Rajajaks oli prantslane Georges Seurat. Tal oli impressionistidega sama eesmärk võimalikult tõetruult jäljendada nähtavat maailma, kuid Seurat tahtis oma meetodit järjekindlamalt teadusele toetada. Ta arvestas sellega, et värvilised objektid mõjutavad üksteises nähtavat värvust.ta hakkab kasutama täiendvärve. Ta ei seganud omavahel värve vaid kasutas optilist nägemist. Teosed: ,,Modell", ,,Kabaree", ,,Kanal Graveline's", ,,Tsirkus. 1884 aastal tutvus Seurat Paul Signaciga, kelle mõjul hakkab Seurat kasutama ainult puhtaid spektrivärvuseid. Tööd muutvad erksamaks ja tasapinnalisemaks. Signaci teosed: ,,Felix Feneoni portree".
Rajajaks oli prantslane Georges Seurat. Tal oli impressionistidega sama eesmärk võimalikult tõetruult jäljendada nähtavat maailma, kuid Seurat tahtis oma meetodit järjekindlamalt teadusele toetada. Ta arvestas sellega, et värvilised objektid mõjutavad üksteises nähtavat värvust.ta hakkab kasutama täiendvärve. Ta ei seganud omavahel värve vaid kasutas optilist nägemist. Teosed: ,,Modell", ,,Kabaree", ,,Kanal Graveline's", ,,Tsirkus. 1884 aastal tutvus Seurat Paul Signaciga, kelle mõjul hakkab Seurat kasutama ainult puhtaid spektrivärvuseid. Tööd muutvad erksamaks ja tasapinnalisemaks. Signaci teosed: ,,Felix Feneoni portree".
annaabi.ee 
