• Kaitse koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi, kaitsevad pmst kõike sinu sees, nahaalune rasvkude juhib soojust halvasti ja kaitseb temperatuurimuutuste eest • Lahusti rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ja mürgised ained, rasvkude lahustab rasvlahustuvaid vitamiine • Signaalmolekulid sobivad selleks hästi, kuna suudavad erinevalt vees lahustuvatest signaalmolekulidest vaevata läbida rakumembraane, nt hormoonid • Lähteaine toidust saadud rasvadest sünteesitakse organismile omased rasvad, samas ka teisi orgaanilisi ühendeid nt süsivesikuid VALGUD 1. Mis on valgud, millest koosnevad? Orgaanilised molekulid, mida rakud valmistavad aminohappejääkidest. 2. Mis on aminohapped? Amino ja karboksüülrühmast ning igale aminohappele iseloomulikust kõrvalahelast
põrutuste eest kaitsva kihi. Nahaalune rasvkude kaitseb välismõjude eest ka lihaseid ja veresooni. Lahusti- väheaktiivses rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ja mürgised ained. Rasvkude lahustab rasvlahutuvaid vitamiine. Signaalmolekulid- lipiidid sobivad hästi organismisisesteks signaalmolekulideks, sest suudavad erinevalt vees lahustuvatest signaalmolekulidest vaevata läbida rakumemraane. Lähtaine- toiduga saadud rasvadest sünteesitakse organismile omased rasvad. 12. Valkude ehitus Valgud koosnevad aminohapetest. Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valkude süntees toimub ribosoomides. Valkude jaotus: Lihtvalgud- koosnevad aminohappejääkidest nt munavalge Liitvalgud- koosnevad valgulisest ja mitte valgulisest osast nt kromosoomid ja hemoglobiin. Valkustruktuurid:
Arahhidoonhape samuti võimendab IGF-1 (Insulin-Like Growth Factor) signaalide saatmist, parandab keha lihasmassi taastumist. Samuti suurendab Arahhidoonhape lämmastik oksiidi (NO) tootlikkust lihastes. Lisaks parandab arahhidoonhape lihastes veresoonkonda, kuna stimuleerib ka veresoonte taastumist. Prostaglandiine toodetakse paljude rakkude poolt; põhjustab silelihaste kontraktsiooni, trombotsüütide agregatsiooni, põletikku. Erinevalt teistest signaalmolekulidest eksotsüteeritakse prostaglandiine konstitutiivselt; kui aga rakke aktiveerida koe vigastamise või mingi keemilise signaali poolt, siis nende süntees tõuseb. Teatud prostaglandiine toodetakse suures hulgas emakas, kui algab sünnitustegevus. Need on olulised emaka silelihaste kontraktsiooni stimuleerimisel. Neid kasutatakse ka meditsiinis kunstliku abordi esilekutsumiseks. Prostaglandiinid indutseerivad ka näiteks lima eritumist mao limaskestast. Prostaglandiinide
(Mesencephalon) ja rombaju (Rhombencephalon). Hilisemas arengus jaguneb eesaju otsajuks (Telencephalon; suuraju, hippokampus, haistesagarad) ja vaheajuks (Diencephalon; silma vesiikulid, hüpotaalamus, taalamus). Rombaju omakorda tagaajuks (Metencephalon; väikeaju, ajusild ) ja piklikajuks (Myelencephalon) Dorsaalne-ventraalne polarisatsioon 36 Ventraalne osa on mõjutatud seljakeeliku mesodermis (notokordis) sekreteeritud signaalmolekulidest (nt Sonic hedgehog -SHH) ning dorsaalne osa epidermisest pärinevatest TGF-β perekonna valkudest SHH indutseerib neuraaltoru ventraalseid rakke moodustuma alusplaadi, mille rakud omakorda sekreteerivad SHH, tekitades SHH gradiendi (SHH kontsentratsioon kõrgeim neuraaltoru ventraalsemas osas) Neuraaltoru dorsaalne osa on mõjutatud peamiselt BMP4 ja BMP7 poolt, mis indutseerivad neuraaltoru katusplaadi Neuraaltoru rakkude saatus sõltub nende kaugusest vastavatest
annaabi.ee 
