Tugijaama leviala määramine. 2 Kärje suuruseks võib määrata kui protsentuaalne osa tugijaama moodustub ellipsoidide hulk. ümbruses olevast raadiusega R ringi pindalast, kus signaalitugevus ületab etteantud väärtust x0. Olgu selle protsentuaalse osa ehk teenindusala tähiseks Fu. Kui Px0 on tõenäosus, et signaalitugevus x
Seda tulemust kasutatakse, et püüda parimat signaali. Küsimus 2.GAUGE: Millist informatsiooni saab teada sellest mõõteaknast veel (ühe-kahe lausega)? Mõõteaknas on märgitud võrgutüüp (3G ja LTE praegusel juhul), teenusepakkuja (Telia ja Elisa), teenused ( S - Service Status,D - Mobile Data ja R - Roaming). Küsimus 3.GAUGE: Millist signaalitugevuse väärtuste vahemikku peetakse heaks, millist rahuldavaks ja millest allapoole ei mõõdeta? Roheline vahemik hea signaalitugevus Kollane vahemik rahuldav signaalitugevus Oranz ning punane vahemik ei mõõdeta Küsimus 4.GAUGE: Arvutada teenindava tugijaama ja parima naabertugijaama signaali võimsus (RSSI). Kas GAUGE aknas näidatud parima naabri signaalitugevus võimaldaks kasutada seda mobiilvõrgu tugijaama? 3G võrgus on RSSI väärtus näidiku pealt näha: -61 dBm 4G võrgus RSSI-d ei õnnestunud leida kuna LTE võrgus ei mõõdeta seda väärtust.
Siin on määravaks kividest laotud kamin ja korsten, mis takistavad oluliselt signaali levimist. Lisaks on märgatav erinevus punktide B ja I vahel, mis küll asuvad ruuterist sama kaugel, kui kööki ulatuvat signaali pärsivad teele jäävad paksud kiviseinad ja köögimööbel. WiFi signaal väljaspool maja on oodatult erinev majasisesest, levides oluliselt kaugemale. Signaalikvaliteet on ,,paras" või parem igal pool ümber maja ning majast erinevalt väheneb signaalitugevus ruuterist kaugenedes aeglaselt. 2.2 Väiksemate objektide mõju RSSI-le Eelnevalt ilmnes, et seinad ja muud suured objektid mõjutavad RSSI-d väga tugevasti. Lisaks uuritakse väiksemate objektide ruuteri ümbruses mõju signaali tugevusele. Selleks tehakse kaks katset, millest esimeses paigutatakse ruuteri antenni ümber pooleks lõigatud plekkpurk , mille abil võiksid teoorias raadiolained valitud suunas paremini levida. Seina
Siin on määravaks kividest laotud kamin ja korsten, mis takistavad oluliselt signaali levimist. Lisaks on märgatav erinevus punktide B ja I vahel, mis küll asuvad ruuterist sama kaugel, kui kööki ulatuvat signaali pärsivad teele jäävad paksud kiviseinad ja köögimööbel. WiFi signaal väljaspool maja on oodatult erinev majasisesest, levides oluliselt kaugemale. Signaalikvaliteet on ,,paras" või parem igal pool ümber maja ning majast erinevalt väheneb signaalitugevus ruuterist kaugenedes aeglaselt. 9 2.2 Väiksemate objektide mõju RSSI-le Eelnevalt ilmnes, et seinad ja muud suured objektid mõjutavad RSSI-d väga tugevasti. Lisaks uuritakse väiksemate objektide ruuteri ümbruses mõju signaali tugevusele. Selleks tehakse kaks katset, millest esimeses paigutatakse ruuteri antenni ümber pooleks lõigatud plekkpurk , mille abil võiksid teoorias raadiolained valitud suunas paremini levida. Seina
RSRQ on samaväärne UMTS CPICH Ec/lo. Nii LTE RSRP kui ka LTE RSRQ parameetrid on kasutusel “Cell Selection”-is (joonis 1) RSRQ mõõtmine annab lisainformatsiooni kui RSRP ei ole piisav, et teha usaldatav üleandmine või elemendi uuesti valimise otsus -13 RSRQ (dB) näitab viite signaali kvaliteeti. ASU (Arbitrary Strength Unit) dBm 37 On täisarv saadud võrdelise signaali tugevusest, mida mõõdetakse mobiiltelefoniga. Sellega on võimalik välja arvutada tegelik signaalitugevus, mõõdetud dBm(ja seeläbi vattides) valemi järgi. Siiski on valemid võrkudes 2G,3G ja 4G erinevad. 37 ASU (dBm) näitab mobiiltelefoniga mõõdetud võrdelist signaali tugevust. PCI (Physical Cell ID): 341 PCI näitab füüsilist telefoni ID-d, antud mõõtmisel 341. NID1 (Network ID): 113 NID2 (Networkk ID):2 NID1 ja NID2 näitavad kasutatava võrgu ID-d. Mis on antud mõõtmis tulemustel (1) 113 ja (2) 2 Tugijaama info (LTE e. 4G) LTE:2031-257036311-377 Kordinaadid: 59.3094921,24
Bluetooth töötab sagedusribal 2,45 GHz, mis on ette nähtud tööstus, teadus ja meditsiiniseadmetes kasutamiseks ilma kasutusloata. Vastastikuste häirete vähendamiseks kasutatakse Bluetooth levis signaale võimsusega kuni 100Mw. Bluetooth'i seadmete jaotus väljundvõimsuse järgi: 1 max väljund 100mW, võimsustase 20dB. 2 2,5mW, 4dB. 3 1mW, 0dB. Väikese kasutatava signaalivõimsuse tõttu on Bluetooth seadmete töökaugus tavaliselt kuni 10m ja võib ulatuda 100mni. Signaalitugevus võimaldab ühendust pidada ka erinevates ruumides paiknevate seadmete vahel. Kasutatakse laiendatud spektriga sageduse vaheldamisega (spread spectrum frequency hopping) modulatsiooni. Kuna kasutatavat sagedusvahemikku muudetakse 1600 korda sekundis 79 (seitsmekümne üheksa) erineva sagedusvahemiku vahel, on erinevate seadmete üheaegne töö samal sagedusvahemikul väga väikese tõenäosusega. Bluetooth seadmete sattudes
Bluetooth töötab sagedusribal 2,45 GHz, mis on ette nähtud tööstus, teadus ja meditsiiniseadmetes kasutamiseks ilma kasutusloata. Vastastikuste häirete vähendamiseks kasutatakse Bluetooth levis signaale võimsusega kuni 100Mw. Bluetooth'i seadmete jaotus väljundvõimsuse järgi: 1 max väljund 100mW, võimsustase 20dB. 2 2,5mW, 4dB. 3 1mW, 0dB. Väikese kasutatava signaalivõimsuse tõttu on Bluetooth seadmete töökaugus tavaliselt kuni 10m ja võib ulatuda 100mni. Signaalitugevus võimaldab ühendust pidada ka erinevates ruumides paiknevate seadmete vahel. Kasutatakse laiendatud spektriga sageduse vaheldamisega (spread spectrum frequency hopping) modulatsiooni. Kuna kasutatavat sagedusvahemikku muudetakse 1600 korda sekundis 79 (seitsmekümne üheksa) erineva sagedusvahemiku vahel, on erinevate seadmete üheaegne töö samal sagedusvahemikul väga väikese tõenäosusega. Bluetooth seadmete sattudes
annaabi.ee 
