Suured helifailid, arvutiprogrammid ja animavideod nõuavad veel suuremat ribalaiust. Kõige suuremat ribalaiust vajavad virtuaalse tegelikkuse (VR Virtual Reality) süsteemid ja kolmemõõtmelised audiovisuaalsed programmid. Digitaalsüsteemides on ribalaiuse mõõtühikuks bittide arv sekundis (bps). Näiteks 57 600 bps modemi ribalaius on kaks korda suurem kui 28 800 bps modemil. Analoogsüsteemides mõõdetakse ribalaiust hertsides (Hz) ja see näitab signaalispektri kõrgeima ja madalaima sageduse vahet. Tavalise helisignaali ribalaius on 3 kHz, analoogtelevisiooni videosignaali ribalaius aga 6 MHz ehk 2000 korda suurem. Analoogsignaalide puhul on otstarbekas edastada signaale võimalikult kitsas ribas, sest nii vähenevad mürad ja antud liine mööda saab samaaegselt rohkem ühendusi pidada. Andmeside ehk digitaalsignaalide puhul on aga tendents ribalaiuse suurendamisele, mis näiteks valguskaablite puhul tähendab lihtsalt vajadust
Ideaalne sageduskarakteristik on x-telje suhtes paralleelne horisontaalne joon. Reaalne on (mahtuvuste ja induktiivsuste tõttu, mis on skeemis) teatud langusega madalate ja kõrgete sageduste piirkonnas, st. signaali spektri erineva sageduse võimendamise tõttu moonutub impulss-signaali kuju. Sageduskarakeristik ei anna päris täpset ettekujutust impulsi kuju moonutusest. Täiendavalt on vaja teada, milline on võimendatava signaalispektri igale harmoonilisele tekitatud faasinihe võimendi poolt. Võimendi faasi-sageduste karakteristik ehk faasikarakteristik - sisend ja väljundsignaali vahelise faasinihke sõltuvus sisendisse antava siinuselise signaali sagedusest f. Kui faasikarakteristik on lineaarselt tõusev sirge, st. võimendi poolt tekitatud faasinihe on võrdeline sagedusega, siis võimendi ei moonuta signaali, vaid ainult nihutab teda ajaliselt hilisemaks.
Suured helifailid, arvutiprogrammid ja animavideod nõuavad veel suuremat ribalaiust. Kõige suuremat ribalaiust vajavad virtuaalse tegelikkuse (VR Virtual Reality) süsteemid ja kolmemõõtmelised audiovisuaalsed programmid. Digitaalsüsteemides on ribalaiuse mõõtühikuks bittide arv sekundis (bps). Näiteks 57 600 bps modemi ribalaius on kaks korda suurem kui 28 800 bps modemil. Analoogsüsteemides mõõdetakse ribalaiust hertsides (Hz) ja see näitab signaalispektri kõrgeima ja madalaima sageduse vahet. Tavalise helisignaali ribalaius on 3 kHz, analoogtelevisiooni videosignaali ribalaius aga 6 MHz ehk 2000 korda suurem. Analoogsignaalide puhul on otstarbekas edastada signaale võimalikult kitsas ribas, sest nii vähenevad mürad ja antud liine mööda saab samaaegselt rohkem ühendusi pidada. Andmeside ehk digitaalsignaalide puhul on aga tendents ribalaiuse suurendamisele, mis näiteks valguskaablite puhul tähendab
* K a s k a a d lü litu s e s tra n s is to rid e g a V S V k o o s tra n s is to rd e te k to rig a ULL vastuvõtja vahesagedustrakt Ringhäälingu FM-VV VSV ribalaius peab olema märksa suurem, kui AM-signaali VV-l PL, KL või LL alas, LL alas, sest AM-signaali spektri laius monosignaali puhul on märksa suurem, ulatudes ligikaudu 140...150 kHz-ni.VSV peab kindlustama selle signaalispektri läbipääsu min moonutustega. Seoses sellega, et vv toimub palju kõrgemal sagedusel, kui KL või LL sagedusalas, tuleb peegelsagedusliku selektiivsuse tagamiseks valida tunduvalt kõrgem VS. FM vv-tul ringhäälingu alas kasut. järgmisi VS-i: 6,5; 8,4; 10,7MHz. Kuna FM VS on palju suurem AM VS-st, siis tuleb VSV-s kasutada kõrgema piirsagedusega transistore, mis kindlustaksid vajaliku stabiilse võimendusteguri iga
annaabi.ee 
