Kui kaks pn-siiret luuakse vastasjärjestuses (nt np ja pn), saadakse transistor. Transistor oleks nagu kahe dioodi ühend, dioodidel on ühine p-poolne (npn-transistoris) või n-poolne (pnp-transistoris) Pnp tüüpi transistor (~) - signaaliallikas R - koormustakisti, millele rakendadakse võimendatud signaal Nooltega on näidatud elektrivoolu suund Seega on ta juba kolmekihiline pooljuhtstruktuur, Joonistel on märgitud transistorkihtide tavapärased nimetused: · E - emitter (väljasaatma), · C - kollektor (koguja) · B - baas (alus, tüür).
väljundvooluks kollektorivool. =Ik/Ie 36. Millised on bipolaartransistori ühendusviisid? Lk 107 emitter lülitus Bipolaartransistor on transistor, mis koosneb kolmest auk- ja elektronjuhtivusega kihist ja kahest nendevahelisest pn-siirdest. Bipolaartransistori (tavaliselt germaaniumist või ränist) struktuur võib olla pnp või npn. Pnp tüüpi transistor (~) - signaaliallikas R - koormustakisti, millele rakendadakse võimendatud signaal Nooltega on näidatud elektrivoolu suund Pnp-tüüpi bipolaartransistoril on 2 aukjuhtivuse ja 1 elektronjuhtivusega kihti. Keskmist ala nimetatakse alati baasiks, antud juhul on see elektronjuhtivusega. Emitter ja kollektor on alati baasi otstel, antud juhul aukjuhtivusega. Emitterit läbib kogu kasutatav vool; osa
loeng 10.02.2011 20 (20) Kahel järgneval joonisel on kujutatud T- ja P-kujuliste attenuaatorite skeemid, kumbki neist nii ebasümmeetrilisel kui sümmeetrilisel kujul. Attenuaatorite ebasümmeetrilised versioonid ühendavad sisendi maajuhtme vahetult väljundi maajuhtmega. See ei tekita probleeme, seni kuni nii allikas kui koormus on mõlemad maandatud. Probleemid võivad aga ilmneda, kui attenuaatori sisendile ühendada ujuva potentsiaaliga väljundit omav signaaliallikas või kui attenuaatori väljundile ühendada ujuva potentsiaaliga sisendit omav koormus. Taolisel juhul võib kasuks tulla sümmeetriline attenuaatoriskeem, kus takistid R1 on poolitatud väärtusega. R1 R1 U välj G=
suurendamine võimalikult väikeste signaali kuju moonutustega. E + Usis Võimendi Uvälj Joon.1.1 Võimendil on alati kaks sisend-, kaks väljundklemmi ja temaga peab olema ühendatud alati energiaallikaks olev alalispinge allikas (joon.1.1). Sisendklemmidega ühendatakse signaaliallikas mille signaal vajab võimendamist. Väljundklemmidega aga ühendatakse see tarbija, millele antakse võimendatud signaal, milleks võib olla kas valjuhääldi, mingi relee mähis, mingi täiturmehhanismi juhtmähis jne. Nimetatud objektid on elektriliselt vaadeldavad takistustena ja seepärast me räägime üldistatult võimendi koormustakistusest. Võimendusprotsess toimub alati toiteallika energia arvel ja sellest seisukohast võiks
Selle nähtuse aitab selgitada transistori ekituse omapära. Nimelt kujundatakse transitori baas võimalikult õhukesena ja kui emitterist tulevad elektronid baasi emitter-siirde kiirendava elektriväla toimel, siis baasis jätkavad nad liikumist soojusliku liikumisena ja kuna baas on õhuke, siis sattub neist enamus kollektor siirdesse ja sealt edasi kollektorisse ning selliselt tekkibki ootamatult suur kollektroi vool. Võimendina töötamisel ühendatakse signaaliallikas emitter-ahelasse ja kollektor-ahelasse lisatakse mõne kuni mõnekümne k takistus. Sellise väärtusega takistus kollektor-ahela reziimi oluliselt ei mõjuta kuna vastupingestatud PN-siirde takistus on umbes 1 M. Toodud lülituses on kaks erineva takistusega vooluringi. Emitter vooluring, mille takistus on umbes 10
7.1. Võimendite liigid ja neid iseloomustavad parameetrid Võimendiks nimetatakse seadet mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine võimalikult väikeste signaali kuju moonutustega. Võimendi E U välj U sis + JOONIS 7.1. Võimendil on alati kaks sisend-, kaks väljundklemmi ja temaga peab olema ühendatud alati energiaallikaks olev alalispinge allikas (joon 7.1). Sisendklemmidega ühendatakse signaaliallikas mille signaal vajab võimendamist. Väljundklemmidega aga ühendatakse see tarbija, millele antakse võimendatud signaal, milleks võib olla kas valjuhääldi, mingi relee mähis, mingi täiturmehhanismi juhtmähis jne. Nimetatud objektid on elektriliselt vaadeldavad takistustena ja seepärast me räägime üldistatult võimendi koormustakistusest. Võimendusprotsess toimub alati toiteallika energia arvel ja sellest seisukohast võiks
+ Usis Võimendi Uvälj JOONIS 7.1. Võimendil on alati kaks sisend-, kaks väljundklemmi ja temaga peab olema ühendatud alati energiaallikaks olev alalispinge allikas (joon 7.1). Sisendklemmidega ühendatakse signaaliallikas mille signaal vajab võimendamist. Väljundklemmidega aga ühendatakse see tarbija, millele antakse võimendatud signaal, milleks võib olla kas valjuhääldi, mingi relee mähis, mingi täiturmehhanismi juhtmähis jne. Nimetatud objektid on elektriliselt vaadeldavad takistustena ja seepärast me räägime üldistatult võimendi koormustakistusest. Võimendusprotsess toimub alati toiteallika energia arvel ja sellest seisukohast võiks võimendit
annaabi.ee 
