nad taassündima meestena (Bowker; 2006 lk 60). Džainistliku tava järgi algas 24. džina surmaga viies ajajärk ehk allakäigu aeg, mis kestab 21 000 aastat. 24. džaina nimi oli Mahavira. Tekstide kohaselt on Mahavira ajalooline isik, Buddha kaasaegne. Digambara džainistide arvates suri Mahavira 510.a eKr, švetambara džainistid pakuvad aga surma aastaks 527.a eKr. Džainistid tähistavad Mahavira elu viit õndsat hetkel: sigitamist, sündi, maailmast loobumist, kirgastumist ja lõplikku vaimset vabanemist. Mahavira nime eestikeelne tõlge on „vägev kangelane“ (Bowker; 2005 lk 57). Švetambra traditisooni kohaselt abiellus Mahavira noorukina printsess Yašodaga, kes sünnitas talle tütre. Digambara pärimust eitab seda. Samuti arvab digambara pärimus, et Mahavira rändas algusest peale alasti. Švetambara pärimus pajatab, kuidas pühaku valge rüü jäi põõsastesse kinni ja rebenes
Eero lõi naist, siis oksendas ja siis läks kuuske otsima. Sai naisega kohvikus kokku ja siis viskas ta välja. “Ta kõndis otseteed koju (kõik tema maja aknad põlesid peale tema korteri akende ja see vaatepilt tekitas Eero peas otsekohe võrdluse Oidipuse väljatorgitud silmade tühjade koobastega) …..” lk 43 2 (August Kask) “August Kasele oli vastumeelne mõte, et ta peaks paljunema ja oma lastes edasi elama.” lk 46 Kritiseerib inimeste sigitamist ja kõike. Üks öö arvas, et nägi mingit elektri-/välgukera aknast sisse tulemas 3 (Maurer) Peale äikest oli Maurer hakanud sõbra juurest koju minema (öösel). Ta kummardus vilkuva foori juures kingapaelu kinni siduma. Tema juures peatus miilits, kes Maurerilt isikut tõendavat dokumenti küsisid. Ehmatusega avastas Maurer, et just sel päeval oli pass maha jäänud. Lõpuks õnnestus tal leida värskelt tehtud dokumendifotod ning miilits jättis ta rahule. 4 (Laura)
Vabanemiseks on kaks teed: - Inimene elab tavalist elu kuid pühendab end valguse teenimisele ehk aitab ülal pidada valituid/täiuslikke - Pääsemine valitute hulka, millega saab taassünni ahelast vabaneda Valgusollus on nii loomades, taimedes kui inimestes loomade tapmisel valgus põgeneb kuid taimi süües satub valgus sööja sisse ja seega vabaneb lõpuks pooldati taimetoitlust Sigitamist peeti vaid järgmiste valgusolluste vangistamiseks Tavad regulaarne pihtimiskomme, kindlad paastuajad, igapäevased palveajad Beema püha pärimuse järgi ajal, mil Mani olevat surnud troonil istuva Mani austamine ja patukahetsuse riitus Maniluse kirjandus: Mani laenas palju kontseptsioone ja motiive juutluse, kristluse ja iraani usundi pühadest tekstidest Maniluse kaanon (säilinud vaid väike osa) Elva Evangeelium, Elu aare, Pragmateia, Saladuste
Rõhutatakse seda, et inimene ei alga oma sünniga, vaid juba vanemate olemise näol painnakse ühtteist paika. Langeb kokku ka valgustusliku huumoritajuga. Romaan algab Tristram Shandy elustamise e sigitamisega.Juba sünnitingimused mõneti määravad tema elusaatuse. Kõik need sündmused on süüdi, et kõik pärast halvasti läks, aga lugeja ei saa teada, kui halvasti, sest lugu ei jõua lõppu. Kentsakas on see, et esimestel lk-del kirjeldatakse sigitamist. Sündides pea ees pea kuju deformeerib, talle pannakse imelik nimi- Tristram- kuigi isa ei tahtnud vms. Autor, pidades seda kõike oluliseks, hälbib koguaeg igalepoole ära sellest lineaarsest jutustusi, mis peaks kulgema ja hakkab kirjeldama hoopis inimesi, kes ümbritsevad Tristramit. Kirjeldab kõiki: teenijaid, tädisid, teenijaid jne. Iglise kirjandust vaadates kitsamat- Sterne rajab kindla aluse kirjanduse rahvuslikule joonele, mis on konseptsioon- elu koosneb veidrustest
õrnemaks, graatsilisemaks. Viljakuse ja orgastilisuse seletamiseks loodi hulgaliselt müüte. Tehti koopa- ja kaljujooniseid ning kivifiguure, mis kujutasid seksuaalseid stseene. Rasedusest hoidumine oli sel etapil ilmselt tundmatu, naise sünnitasid keskmiselt 8 last, kellest 18 enamik küll suri imikueas. Võimalik, et sel perioodil hakati vältima ka sigitamist otseste sugulaste vahel. 2. Antiikkultuurid kuni keskaeg Kogu selle perioodi vältel jäid inimese sisemised suguelundid (ja füsioloogia) veel tundmatuks maaks. Peamised tähelepanekud tehti väliste vaatluste põhjal. Lahkamisi ei tehtud ning meesoost arst ei tohtinud naist läbi vaadata. Kreeka arsti Hippokratese ajal (V saj. e.Kr.) tegi läbivaatusi teine naine ja jutustas siis arstile, mida ta oli tähele pannud. Ka Vanas Hiinas tohtis arst vaid patsiendi pulssi katsuda.