Palusid abi nii sigismundilt, Karlilt kui ka Flemingilt. Karl õhutas neid Flemingi vastu. Ülestõus algas Pohjanmaalt, aga haaras päris suure ala. Jaakko Ilkka oli talupoegade juht. Klaus Fleming surus maha selle ülestõusu. Suri 2500-3000 talupoega. 1604 kuningaks Karl. Puhkes kodusõda karli ja Sigismundi vahel. Soome aadlid toetasid Sigismundi, aga karl võitis. 1604 kuulutas Karl end kuningaks, aga valitses tegelikult juba varem. Soome aadlid tapeti või vangistati, sest olid Sigismundile truud. Fleming suri enne ära. Katoliku kiriku asemele luterlik kirik. Au sisse emakeelne jutlus. Agricola pani aluse soome kirjakeelele. Õppis Vittenbergis Lutheri käe all, hiljem oli piiskop. Lõi soomekeelse vaimuliku kirjanduse. Soome kirjakeele isa. Tõlkis soome keelde piibli ja mitmeid vaimulikke teoseid. Esimene oli 1543 Abckiria (esimene soomekeelne raamat). Eesmark, et inimesed oskaksid lugeda ja kirjutada, et igaüks saaks ise Piiblit lugeda. Tema tekstides erinevate murrete
peapiiskopkonnast ja Kettler pidi saama ühe osa Liivimaast, Kettler saab hertsogi tiitli. Liivimaa seisused on kõigega nõus va Leeduga liitmisega. Liivimaa seisused alistusid siis isiklikult Sigismund II-le. Tulevikus pidid lahendame kuuluvuse küsimuse. 27 nov teatab liivimaalastele, et kuninga on kiire ja ta soovib lahkuda, ta on nõus kui riik alistub otseselt talle. Sellega on kõik nõus va Riialased. Allutamine viiakse läbi 28 nov 1561 Liivimaalased annavad Sigismundile truudusvande ja alistuvad, riialased suruvad kätt ja lahkuvad.Järgnevaks kahekümneks aastaks on Riia peaaegu iseseisev linn. Kuid sellel on ka mõningaid mööndusi.Riia säilitab on nõude, et nad ei lähe kellegi teise võimu alla ilma saksa rooma keisri heakskiiduta, tänutäheks truuduse eest saab hiljem vaba linna staatuse.1581 lõplikult allutatakse poolale. Kui riialased loobusid truudusvandest, siis ka peapiiskopkonna vasallid seda ei tee
solvatud, kuna Katariina oli Poola kuninga õde ja Ivan pidi tema naiseks saama. 1561 vallutatakse Padise rootslaste poolt. Suvel 1562 läbirääkimiste teel Pärnu. Sigismund II Augustil puudusid lapsed. Selge oli, et võimu pärib üks õdede abikaasadest. Katariina või Anna, aga Anna oli inetu. Katariina vastu tundis esmalt huvi Ivan IV, aga samamoodi tundis huvi ka hertsog Magnus. Esile kerkib tõsiseltvõetava kosilasena Soome hertsog Johan, sest ta oli nõus andma Sigismundile suure laenu. Vastu soovis 7 pandilossi Liivimaalt. Tipnes 4.oktoobril 1562, Johani ja Katariina abielu sõlmimine Vilniuses. Paide, Helme, Karksi asusid seitsmest Eesti alal. Krahv Artz, kes oli nõus hakkama 7 lossi komandandiks, hiljem tuli välja, et tegu on petisega, kes tahtis losse venelastele parseldada. Kui Rootsi kuningas Erik sai teada Johani abielust, siis ta vihastas. Erik vihastas, sest Johan oli andnud raha riigile, kellega Erik sõjas on. Erik nõudis abielu tühistamist
kuninga kassasse iga-aastast maksu. Erinevaid piirkondi valitsesid kuninga ametnikud. HILISKESKAEGNE BURGUNDIA Philippe Julge Burgundia hertsog 1364-1404, Prantsuse kuninga Jean Hea poeg. Kapetide dünastiast. Rajas tugeva riigi, laienes Burgundiat, liidendas 1384 Burgundiaga Flandria, Artois' ja Nevers'i ning Franche-Comté. Jean Kartmatu Burgundia hertsog 1398-1419. Philippe Julge poeg. Aitas Sigismundile (Saksa-Rooma keisrile) vastu türklaste. Lahingu pärast sai oma nime. Hertsog Louis Orleans'iga tal oli tüli( jeani naise pärast- armastusekolmnurk) ja ta tapis teda. ; . 1415 . () . V ( 1416 .). , , . . , VII, . Philippe Hea Philippe oli Jean Kartmatu poeg. Burgundia hertsog 1419-67. Osales saja-aastases sõjas esialgu Inglismaa poolel. Omandas järgnevalt suuri valduseid nii Prantsusmaal kui ka Madalmaades. 1435
annaabi.ee 
