Kogu külarahva ja taluperede elu tavapäraseks ja ilmselt seetõttu ka terviklikult teadvustamata osaks oli kogukondlike sünni-, nimepaneku-, täiskasvanuks saamise, õitsilkäimise, proovi- ja vaba-abielude, vallaslaste, pulmade, meheks või naiseks olemise, laste kasvatamise, vanaduse, teadmiste ja asjade pärandamise, surmaks valmistumise jm tavade ja kommete edasiandmine ehk maarahvakultuuri säilitamine. (Kasemets 1999).Sellesse hakkasid aga 18. ja 19. sajandil üha tugevamini siginema ka välismaailma kombed ja tavad (linnastumine, mõisarahva elulaadi kopeerimine, hariduselu elavnemine, ärkamisaja poliitilised ja (põllu-)majanduse arengud). 3. Maarahva elu ja kultuuriloo arengut mõjutanud tegurid Eesti rahvakombestik on suuresti pärit külarahva ühistest ettevõtmistest, paganlikest kommetest, pühade pidamisest, mis segunesid ajapikku ristiusu kombestikuga. Olulist rolli maarahvakultuuri arengus mängis mõisaga seotu (eriti saksterahvas ning nende elustiili
Aga 5 ju see siis juhtus olema õige liigutus. Sest kui Teine maailmasõda lõppes ja Euroopa oli verest tühjaks jooksnud, oli "Pipi" raamat see, mis tekitas revolutsiooni lastekirjanduses. "Kas me siis ei elagi vabal maal?" küsis Pipi, kui ta tagurpidi kõndides astus Segasumma suvila ees otse Tommy ja Annika ellu, üks jalg kõnniteel ja teine rentslis. "Pipist" peale hakkasid lasteraamatutesse siginema lapsed, kellele oli jõudumööda terve vahukooretordi pintslissepanek ning hämmastav võime pea kohale tõsta terve hobune. Alalhoidlike lapsevanemate vastuhääli et avaldab halba mõju lihtsalt ei kuulatud. Või veel! Äsja olid täiskasvanud saanud hakkama sellise hulga koletustega, et selle taustal mõjusid paar 9-aastase tüdruku kelmustükki vahvalt ja lõbustavalt. Ja kui see tüdruk ühtäkki väitis, et
Tänassilma, Saku, Harku, Tabasalu jt.,. Need on üpris iseseisvusetud Sealsed inimesed käivad tööl ja oma asju ajamas Tallinnas, kui seal aga leidub mõni "oma" ettevõte, siis selle töötajatest suur osa elab Tallinnas. Mõnes sellises asulas on ette valmistatud tööstuspark krundid Tallinnast "Kalevi" eeskujul väljakolivate käitiste ja asutuste tarbeks. Neisse tööstusparkidesse hakkab siginema ka täiesti uusi ettevõtteid, kes leiavad seal Tallinna läheduse, kuid mitte Tallinna kõrgeid kinnisvarahindu. 2004. aasta sügisel kuulutati näiteks valminuks Jüri tööstuspark, kus firmadel on saadaval 42 ettevalmistatud krunti. Umbes sama suur tuleb Tännasilma tööstuspark. Tallinna elamupiirkondadeks muutuvad ka lähivaldade külad, uusi elamuid rajatakse ka põllumaadele ja metsa. Tegelikult on elu neis asulates juba niivõrd Tallinna
kõnelesid juba ise enda eest. Osa toimetusi said lihtsalt telefonikõne, et nüüd tuleb hakata neil "objektiivselt kirjutama". (Ernits, 158) 1940. aastal lavastatud juunipöörde järel jäid paljud ajakirjanikud veel oma endisele tööle. Ega nõukogude-meelseid haritud inimesi palju ei olnud ja võimuhaarajad lootsid kogenud kaadrit "ohjes hoida", samuti oleks järsk ülevõtmine halva propagandistliku mõju jätnud. Ajalehtede toimetustesse hakkas siginema omamoodi "instrueerijaid" ja kaastöölisi, kes omasid varsti toimetustes rohkem võimu kui väljaandja ja peatoimetajad kokku. Esialgu taheti, et endised ajakirjanikud uue võimuga koostööle asuksid. Need, kes avalikult deklareerida julgesid, et nad kommunistidega koos töötada ei taha, kadusid jäljetult, näiteks ajalehtede korrespondent Arved Ojari Tartust. Toimetustes hakkas ringi liikuma teisigi imelikke tegelasi, nagu TASSi korrespondendid, kellel olid sidemed julgeolekuorganitega.
annaabi.ee 
