varieeruvus on suurem kui emastel. Trivers, 1972 - tegi batemani jutust üldistused: enam investeeriv sugupool (enamasti emased) on teisele piiravaks ressursiks. Isased suudavad sigida kiiremini kui emased - iga konkreetne isane saab suurendada oma sigimisedukust vaid teiste sookaaslastearvelt (seda nimetatakse paarumiskonkurentsiks). · Mille poolest ja miks emaste ning isaste sigimisstrateegiad erinevad? Emastel võimalus sigimispartnereid valida. Kuna emaste investeeringud sigimisse on suuremad kui isastel, siis on neil ebaõnnestunud partneri valiku puhul ka rohkem kaotada (toit/kaitse/head geenid/isahool). Emastel on hädavajalik sigimispartnereid hoolikalt valida. Isased peaksid keskenduma pigem sigimispartnerite hulga suurendamisele ning olema partnerite kvaliteedi suhtes vähem valivad.
otsene f. + kaudne f. = inklusiivne fitness 18. Suguluskoefitsient. Sugulase abistamise äratasuvus sõltub abistaja ja abistatava vahelisest sugulusastmest, mida mõõdetakse suguluskoefitsiendiga 19. Hamiltoni reegel. Looma inklusiivse fitnessi seisukohast tasub tal teise isendi abistamine ära sel juhul, kui c < b * r ehk b/c > 1/r kus c = hind, mida maksab abistaja b = kasu, mida saab abistatav r = abistaja ja abistatava vaheline suguluskoefitsient 20. Sigimisstrateegiad, nende varieeruvuse põhjused ja tasuvus. (1) lõimetishoolde puudumine tasub ära siis, kui (a) noorloomad suudavad ise toituda (b) nende ohustatus kiskjate poolt on madal (näiteks kärnkonna kullesed on halvamaitselised) Nende vanemad jätavad kõige rohkem järglasi sel juhul, kui nad investeerivad kogu oma energia rohkete munade ja seemnerakkude tootmisele, mitte lõimetishooldele (2) lõimetishoolde esinemine tasub ära siis, kui noorloomade suremus ilma lõimetishooldeta on
mehed suudavad tänu kogu sellele konkurentsile tekkinud suurem edasipüüdlikkus) o mehed on naistest enam motiveeritud riskima, võima ja raha omama, sest meeste kasu rahast on suurem kui naistele rahakasu. o (see ei tähenda seda, et naised siiski kehvemad oleksid) o soorollid? Soorollid iseenesest on heas kooskõlas sugulise valikuga · Emaste ja isaste sigimisstrateegiad erinevad (Trivers 1972) o Naised peavad hoolikalt valima o Kuna emaste investeeringud sigimisse on suuremad kui isaste omad, siis on neil ebaõnnestunud valiku puhul rohkem kaotada o Emastel on hädavajalik sigimispartnereid õigesti valida Et kindlustada maksimaalne isahool pehmendab sugupooltevahelist konflikti Et täita järglaste geenid maksimaalselt kvaliteetsete isasgeenidega
järglasesse), siis ei saa valemit võtta determineerituna (st iga üksikjuhtumi kohta ei pruugi valem täpselt kehtida). Ülaltoodud näite puhul tähendab see, et suure hulga juhtumite puhul, kus isendid päästavad oma elu hinnaga enda kaks õde, kanduvad nende geenikoopiad enamasti edasi, kuid iga üksiku ohverduse puhul ei saa seda kindlalt väita. NB! Hõimuvalik, mis selgitab lähisugulaste abistamise põhjusi, on vaid üks altruismi seletustest! Sigimisstrateegiad ja nende varieeruvuse põhjused – Sigimispartnerid ei ole harilikult lähisugulased. Vähe sellest, sugulaste omavahelist paarumist välditakse (mitte üksnes inimese puhul, vaid ka loomadel), kuna lähissugulusristumine ehk inbriiding võib järglastele kergesti kaasa tuua hukatuslikke geneetilisi tagajärgi. Ometi teevad ka sigimispartnerid omavahel koostööd. Põhjus on mõistetav: eluvõimeliste järglaste saamine on mõlema
annaabi.ee 
