seireprogrammid: 1. Vee kvaliteet Pinnavee kvaliteeti on uuritud ja andmeid kogutud juba aastakümneid. Andmete põhjal on valminud uurimus OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuselt. 2. Taimestik Rannaniitude taimestiku seiret on tehtud alates 1994. aastast. Saadud teave võimaldab paremini planeerida karjatamist ja karjatuskoormusi. 3. Kalad Matsalu rahvuspargis on uuritud kalastikku väga erinevatest aspektidest Eesti Mereinstituudi teadlaste poolt. 4. Kahepaiksed Kahepaiksete sigimispaikade inventeerimist on teostatud alates 1994. aastast. Peamiselt on uuritud rannikualasid kuid vaatlusi on teostatud ka Kasari luhal ning Puise, Matsalu ja Kloostri metsades sigivatest kahepaiksetest. Kahepaiksete seire toimub Penijõe ümbruses riikliku seire raames. Peamine eesmärk on saada võrdlusandmeid erinevate koosluste kahepaiksetest ning erinevate Eesti piirkondade kahepaiksete seisundist. Kaitseala huvides on saada teavet kahepaiksete üldisest seisundist. Juttselg-kärnkonna e
majandamise meetmeid. Joonis 1. Testmisala (4067 km2) Prantsuse alpides Materjalid ja meetodid Uuringus kasutati sigimistiikide asukohti graafiku sõlmpunktidena. Graafikut kasutati maastiku tüübi ja läbitavuse suhte kirjeldamiseks. Kõiki aspekte hõlmava graafiku ülesehitamiseks kasutati: 1) Iga-aastased asustatud paigad pandi sõlmpunktidena paika, optimaalse teekonna (least-cost) modelleerimist kasutades simuleeriti konnade iga-aastast keskmist jaotumist sigimispaikade vahel. 2) elupaikade sobivuse modelleerimine 3) võimalike sõlmühendusteede hindamine 3) graafiku ühendumisanalüüs, milleks kasutati Conefor Sensinode tarkvara. Uurimisvaldkond ja rohukonnade tiigikasutus Vaatluse all on rohukonn, kelle elupaiku ja elupaikade vahetamist jälgiti Prantsuse Alpides (Joonis 1). Rohukonn on kiire paljuneja, kudedes Prantsuse Alpides kevadeti erinevat tüüpi vesikeskkondades. Pärast paljunemisperioodi liiguvad konnad tiikidest metsa aladele, kus nad
kujult oksi, teistel on lai rind, tagakeha või jalalülid ning nad kaovad põõsalehtede sisse ära. Troopilised liigid on eriliselt värvikirevad ja nad jäljendavad erinevate taimede õisi. Kui putukas neile läheneb, sööstavad nad kohe talle kallale, söövad ära ning jaht algab jällegi otsast peale. 20.5.Too 2 näidet loomade hoiatusvärvuse kohta Näiteks lepatriinud ja kärbseseened. 20.6. Milles avaldub bioloogiline isolatsioon? Bioloogiline isolatsioon võib seisneda sigimispaikade või sigimisaegadega erinevuses. Samuti geograafiline eraldatus. 20.7. Nimeta liigitekke peamised tegurid! Liigi tekke peamiseks teguriks on mutatsioonid, geenitriiv ja loodusik valik 20.8.Too näiteid evolutsioonilise progressi kohta a) taimedel vetikatest igasuguste lilledeni b) loomadel roomajatest ahvideni c) inimesel koopainimestest tänapäevainimesteni 20.9. Too näiteid divergentsi kohta a) õistaimedest b) imetajatest 20
Ühise geenifondi ja elutingimuste sarnasuse tõttu, kujunevad sama liigi isenditel ka sarnased niinimetatud liigiomased tunnused, mille järgi on võimalik neid eristada. Liikide omavahelist ristumist ja erinevate geenifondide segunemist takistavad erinevad mitmesugused isolatsioonimehhanismid. Geograafiline isolatsioon. Liikidel on mitmeid omadusi, mis soodustavad ristumist liigikaaslastega ja takistavad seda teha võõra liigi isenditega. See on bioloogiline isolatsioon. Näiteks sigimispaikade ja aegade erinevused. Loomaliikidel on sigimisperioodi aegsed tegevused (pulmatants, hüüd). Teisi liike see ei kutsu. Kui liigil puuduvad võõrliigiga ristumist vältivad omadused, siis avaldub ristumisbarjäär alles järglastel. Hübriidel esineb häireid sellepärast, et vanemate geneetiline materjal ei sobi kokku. Uus liik saab alguse siis, kui alggrupist eraldub väike rühm ehk rajajapopulatsioon. Uus liik: geograafiline isolatsioon, geneetiline struktuur muutub
reostuskoormuse piiramine pole kõikjal võimalik, tuleb rakendada ka negatiivse mõju leevendamise võimalusi. Põllumajanduse reostuskoormuse mõju veekogudele võimendub süvendatud ja tammidega tõkestatud jõgedes ning alandatud veetasemega järvedes. Reostuskoormuse mõju aitab leevendada vooluveekogude looduslähedase geomorfoloogilise seisundi taastamine. See tähendab mittevajalike tõkestusrajatiste likvideerimist ja süvendatud vooluveekogudele võimaluste piires kalade elu- ja sigimispaikade taastamist, aga ka põllumaade kuivendusvee eesvoolude tihedamat hooldust. Intensiivse põllumajandusega aladel on vajalik madalate, reostunud veega kaevude asendamine (kohati sobib ka veetrasside rajamine). See on sellistes tingimustes elavate inimeste joogivee kvaliteedi tagamiseks kõige efektiivsem. Põllumajandus on suurim pinna- ja põhjavee kvaliteedi mõjutaja maapiirkondades23 4 . M U L D A D E S Ä Ä S T E V K A S U TA M I N E J A K A I T S E
annaabi.ee 
