neid vähe. Meil on tuntuim agarik. Selle vetika põõsasjas tallus (kõrgusega 4-20cm) kinnitub merepõhjas kividele, paeplaatidele või limuste kodadele. Vetikate tähtsus looduses 1.Vetikad toodavad fotosünteesi käigus vette hapnikku ja tarvitavad ära vette kogunenud süsihappegaasi. 2. Vetikad toodavad fotosünteesi käigus orgaanilist ainet, mida tarbivad vees elavad loomad toiduahela kaudu. 3.Vetikad on veeloomadele kaitseks ja sigimispaigaks. Vetikate tähtsus inimeste elus 1.Mahedamaitselisi vetikaid (nt. lehtadru e. merikapsas) kasutatakse inimeste toiduks Jaapanis, Hiinas, Koreas, Norras jt. maades. 2.Kasutatakse söödaks sigadele, lammastele jt taimetoidulastele koduloomadele. 3. Vetikaid kasutatakse sõnniku asemel väetiseks (Hiiumaal, Saaremaal) 4.Pruunvetikates toodetakse agarit, mida kasutatakse marmelaadi valmistamisel. 5.Vetikaid kasutatakse ravina ja neist valmistatakse ravimeid (nt. rootsi rohi) 6.Toiduvärvid. 7
Pahksääsed: Contarinia petioli kerajad pahad tavaliselt Keskealiste ja vanemate puistute tüvekahjurid (Putukad, kelle vastsed elavad mitmekaupa leherootsul. Harmandiola tremulae punased hernetera taolised pahad puude koore all või puidus. Tüvekahjurid asustavad reeglina nõrgestatud puid, viies lehel. Suur-haavapoi (Chrysomela populi) närib augud lehtedesse või skeletiseerib need kiiresti hukkumiseni. Nende sigimispaigaks on samuti toores metsamaterjal, kust nad võivad edasi levida ka kasvavatele puudele): Ürasklased (Scolytidae) Enamasti asustavad ürasklased surnud või tugevasti nõrgestatud puid ning metsamaterjali, 1- Hobukastan. Hobukastani-keerukoi (Cameraria ohridella) röövik kaevandab 9mm pikad. Ürasklased uuristavad koores või puidus käike, kus möödub peaaegu lehes, invasiivne võõrliik. kogu nende elu, meie suurim ürask on hiidürask (Dendroctonus micans, tüve
Surnumere põhjaosas olevates lõhedes elutsevad aga haruldased, imepisikesed põlise päritoluga kalad. Need on Tiberi järves elutsevate karpkalade sugulased ja on kohandunud elama soolases vees. Paljud loomad pesitsevad Surnumere ümber olevatel mägedel, näiteks kaamelid, kaljukitsed, jänesed, saakalid, rebased ja isegi leopardid. Samuti pesitsevad järve ümbruses ka paljud linnuliigid, kes on teel Euroopast Aafrikasse. Järveümbrus on neile toitumis- ja sigimispaigaks. Paikseks linnuks on Surnumere varblane; see lind on ainulaadne ning pesitseb ainult Surnumere-äärsetel märgaladel. Iisrael ja Jordaania on Surnumere äärde rajanud looduskaitsealad, kus kaitse all on eelnimetatud liigid. Jordani jõe delta oli varem tõeline papüüruse ja palmide dzungel. Bütsantsi ja Rooma ajal kasvatati Jordani alamjooksul suhkruroogu, hennat ja mägivahtrapuid, mis muutis jõeoru jõukaks piirkonnaks. 19. sajandiks aga jõukus kadus. (www.en.wikipedia
· lageraiel saab laia valiku puidusortimente. Puudused: · lageraiete tulemusena kujunevad ühevanuselised metsad; · järsult muutub metsa elukeskkond; · kaob vana metsa turve, suureneb külmakahjustuse oht; · raiesmikule kasvab LU teket takistav rohttaimestik ja võsa; · raie käigus lõhutakse taimkate ja tihti ka metsamuld; · tekib raiesmike soostumise oht; · nõlvadel tekib erosioonioht; · hulgaliselt raiejäätmeid on metsakahjureile soodsaks sigimispaigaks. Raiesuund - selle all mõeldakse lankide paigutust. Lageraielank tuleb alati paigutada kvartali idaserva, s.t. raiesuund on idast läände, sest Eestis on valitsevad lääne - ja edelatuuled. Vastasel juhul avataks mets tuulele ja suureneks tormikahjustuste oht. Liikudes raiesuunaga idast läände, soodustame ka raiutud alade looduslikku uuenemist, sest uuenev ala jääb allatuult. Lankide liitumisaeg - s.o. ajavahemik aastates, mis kulub eelmise raiestiku taasmetsastamiseks
annaabi.ee 
