liigid, sõltuvad kiirevoolulistest jõelõikudest: ainult seal saavad nad paljuneda, ning kas ainult või enamasti on seal ka nende elupaigad. Selliseid kiirevoolulisi lõike Eesti jõgedel napib. Ja just needsamad suurema languga kohad huvitavad ka elektritootjaid. Hüdroelektrijaama tarbeks ehitatud pais muudab täielikult elu jões: * ujutab üle kiirevoolulised lõigud, hävitades seega kaladele ja muule vee-elustikule väärtuslikud elu- ning sigimispaigad; * rikub jõelõigu paisu all, sest vesi juhitakse elektrijaama kanaleid pidi jõkke tagasi tükk maad allavoolu; * tõkestab kalade kudemisrände. Lõhe, meriforell, jõesilm ja vimb, kes saavad kudeda ainult jõgedes, rändavad koelmutele väga pikki maid. * rikub allavoolu jäävate koelmute hüdroloogilise reziimi. Veevaestel perioodidel koguvad paljud elektrijaamad vett ja lasevad seda läbi turbiini periooditi. Üksnes vee puhtus ei taga veel veekogu headust ökoloogilises mõttes
roomajate küttimine ja munade korjamine Püütakse lemmikloomadeks Merikilpkonnadele on suureks ohuks kalavõrgud, kuhu nad lämbuvad Mis roomajaid ohustab? On loodud suuri Klõpsake juhtslaidi teksti laadide red kaitsealasid (Elu ja Teine tase Kolmas tase sigimispaigad) Neljas tase Ohustatud liigid on võetud Viies tase kaitse alla Ohustatud taime ja loomaliikidega kauplemiseks on sõlmitud RV kokkulepe CITES Kuidas roomajaid kaitstakse? http://s.ohtuleht.ee/multimedia/images/000046/872215AD1C924B83BAF7750309846196.jpg http://static1.fotoalbum.ee/fotoalbum/3/538/035385374a7da.jpg http://f1.pmo.ee/f/2009/02/26/140728t9h8216.jpg
7 Liigi arvukuse tagamise ennetamine Nahkhiirte kaitse eesmärk Eestis on tagada siinsete nahkhiireasurkondade säilimine. Eelkõige tuleb tähelepanu pöörata meil ja naabermaades haruldastele lendlaseliikidele. Tähtsad ülesanded ja tegevused: • nahkhiirte alaliste esinemiskohtade registreerimine ja püsielupaikade moodustamine • soodsate tingimuste tagamine püsielupaikades, nagu talvitus- ja sigimispaigad (kolooniad), • nahkhiirte püsielupaikades häirimise vähendamine; • vanade üksikpuude, parkide, metsaosade ja puisniitude ning -karjamaade soodsa seisundi tagamine; • nahkhiirtega seotud keskkonnateadlikkuse tõstmine; • nahkhiirte arvestamine majandustegevuse kavandamisel; • nahkhiirte asurkondade seisundi ajakohastatud teabe kogumine kaitsetegevuse korraldamiseks;
erinevaid modelleerimisvõimalusi. 2) uuritakse liigi populatsiooni järjepidevust oma elupaikades, milleks kasutatakse erinevaid elupaikade sobivuse mudeleid. Neid kahte lähenemist saab ühendada graaflise analüüsi raamistikku, mida tuntakse ka võrgustikanalüüsina. Graafiku abil saab lihtsalt esitada elupaikade paiknemist maastikul ja samal ajal integreerida sinna ka elupaikade vahelised liikumised. Käesolevas referaadis on testimisalaks valitud rohukonna (Rana temporaria) sigimispaigad Prantsuse alpides (Joonis 1). Uurimus keskendus kahe teema integreerimisele: 1) maastiku läbitavus ehk tõkked, mis mõjutavad tiikide ümbruses olevaid koduterritooriume ja ühendusteid populatsioonide vahel 2) metsaalade levik ning elupaikade sobivus. Tiikides sigivad kahepaiksed on paikanalüüsi jaoks väljakutse, kuna nende elutsükli lahutamatu osa on migratsioon tiikide ja kõrgemal maastikul asuvate elupaikade vahel.
- Seepärast sõltub nende liikide edasine käekäik otseselt selliste alade taastamisest. - Seda on edukalt tehtud nii Taanis kui ka Suurbritannias ning luitealade taastamisega on algust tehtud ka Eestis. - Näiteks Pihla-Kaibaldi liiviku taastamine, kus taastati 43 hektarit liivikuelupaika. Taastamistöid tehti näiteks tedre, pisi-tinasambliku ja nõmmelõokese elutingimuste parandamiseks. Väikeveekogud - Väikeveekogud on olulised veeselgrootute (sh kiilide) ja kahepaiksete elu- ja sigimispaigad. - Nende taastamine on aidanud säilitada paljude ohustatud liikide asurkondi nii Põhja-Ameerikas kui ka Euroopas. - Näiteks harivesiliku elupaiga taastamine Värska vallas Nedsaja külas. Alguses oli veekogu täiesti rohtunud, kuid see taastati. Jõgede, ojade ja soode taastamine - Selleks, et parandada jõgede ja ojade seisundit ning taastada seal sigivate siirdekalade koelmualasid ja ümbritsevaid märgalasid, kõrvaldatakse veetaset reguleerivad tammid ja
11) Mis on ökoton, kirjelda seda ja mis tähtsus looduses on ökotonil? Kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast liigirikkam kui kumbki neist. Ökotonid on liikide kontrsentreerumiskohad, kompensatsioonialad (mahendab keskkonnakahjustusi) ning geoökoloogilised barjäärid. Veekogude kaldad on ökotonid - vajalikud varje- ja sigimispaigad veega seotud elustikule. 12) Kirjeldage ökosüsteemi energiavoogu ja toitainete ringet. Miks pannakse loomadele soolakive? Miks väetatakse põldu aga mitte metsa? Energiavoog on Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine ökosüsteemis taimse- ja loomse biomassi energiaks (fotosünteesis) ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks. Soolakive pannakse loomadele nende mineraalidevajaduse katmiseks, eriti talvisel ajal.
ainult seal saavad nad paljuneda, ning kas ainult või enamasti on seal ka nende elupaigad. Selliseid kiirevoolulisi lõike Eesti jõgedel napib. Ja just needsamad suurema languga kohad huvitavad ka elektritootjaid. Hüdroelektrijaama tarbeks ehitatud pais muudab täielikult elu jões: · ujutab üle kiirevoolulised lõigud, hävitades seega kaladele ja muule veeelustikule väärtuslikud elu ning sigimispaigad; · rikub jõelõigu paisu all, sest vesi juhitakse elektrijaama kanaleid pidi jõkke tagasi tükk maad allavoolu; 9 · tõkestab kalade kudemisrände. Lõhe, meriforell, jõesilm ja vimb, kes saavad kudeda ainult jõgedes, rändavad koelmutele väga pikki maid. Eestis näiteks VastseRoosa paisuni Vaidava jõel merest ligikaudu 300 km kaugusele;
Liigi bioloogiline terviklikkus tagatakse ristumisbarjääridega, mis jagunevad kaheks: 1.) presügootne- see siis selleks, et viljastumist ei tekiks ja 2.) postsügootsed. Presügootne- 1.) geograafiline isolatsioon (must toonekurg (metsaalad) ja valge toonekurg (lagealad)). 2.) Ökoloogiline isolatsioon- erinevused elupaikades ja paljunemisaegades; Saaremaal must- ja punane leeder, ei anna järglasi sest on erinev õitsemisaeg, vihmametsades erinevad konnaliigid (erinevad sigimispaigad, voolav vesi, seisev vesi, lehekõdu jms). 3.) Etoloogiline- partneri äratundmine erinevate signaalsüsteemide kaudu (värvus, lõhn, häälitsused jms). Kehtib ühe miinuse printsiip, kui üks signaalsüsteem ei toimi, siis ei toimi ka teised. 4.) Sugurakkude häving- teise liigi sugurakud hävivad tänu immuunsüsteemile, pH ja temp. erinevused. Postsügootne- 1.) hübriidide hukkumine tavaliselt embrüonaalses eas (mink ja euroopa naarits). 2
annaabi.ee 
