kahjustuskohta sõstra õitsemise algusest alates iga 15-20 päeva tagant välja ning põletage. Seda võib teha kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Kevadisel harvenduslõikusel lõigake välja kõik üle viie aasta vanad oksad. Lisaks võib istandikku pritsida enne pungade puhkemist pritsida NeemAzal-iga Karusmarja-jahukaste – Sphaerotheca mors-uvae Kahjustab lehti, marju, võrseid. Tunnused: algul jahujad laigud sigimikul ja marjadel, hiljem muutub kirme tumedaks ja viltjaks ning selle peal leiduvad mustad peiteoslad. Soodne soe (19...24°C) ja niiske ilm. Kahjustuse tagajärjel marjade kvaliteet langeb, põõsaste juurdekasv lakkab. Seen elab ületalve varisenud lehtedel ja taimejäänustel. Levib kuumal ja kuival kasvuhooajal tihedas taimikus. Tõrje: Kasutage haiguskindlaid sorte ja istutage hõredamalt.
*Maisi taimel moodustuvad ka lisajuured, mida nimetatakse õhujuurteks, mis toestavad pikka maisi taime. *Lehed on laiad, lineaarsed ning võivad olla 1 m pikkused *Õisikud on kahekujulised: 1)isasõisik e. sultan 2)emasõisik e. tõlvik, mis paikneb lehe kaenlas. Tõlvik on kaetud rohkete kattelehtedega. *Mais on risttolmleja *Tõlvikud on mitmesuguse suuruse ja kujuga *Tõlvik koosneb teljest e. südamikust, mille külge kinnituvad vertikaalsete ridadena õied ehk seemned *Tõlviku sigimikul väga pikk, niitjas emakakael *Maisi perekonnas on 1 liigiline(seamais), esinevad alamliigid: 1)hammasmais 2) 3)tärklismais 4)suhkrumais 5)lõhenev mais(riisi- ja pärlimais) 6)vahamais 7)sõkalmais Hirss *kahte liiki: 1)harilik hirss 2)nuihirss *igas pähikus 1 õis *harilik hirss jaotatakse 5 alamliigiks: 1) laiuv-haruline 2)püstjasharuline 3)lõppharuline 4)ovaalne 5)kompaktne
Esinevad enamasti õites (floraalsed nektaariumid), harvem väljaspool õisi (ekstrafloraalsed nektaariumid). Õites paiknevad need tupp- või kroonlehtedel, tolmukatel, sigimikul või õiepõhjal, ekstrafloraalseid nektaariume võib leida vartelt, lehtedelt, abilehtedelt ja õieraagudelt. Nektaariumid on sageli juhtkimpude läheduses või on neil omaette, sageli vaid floeemist koosnev juhtkimp.
eritatav aine on taime elutegevuseks vajalik, nimetatakse seda sekreediks (nõreks), kui aga mittevajalik, siis ekskreediks (eritiseks). ekskreet -- mittevajalik eritis sekreet -- elutegevuseks oluline eritis gutatsioon -- tilkvee eritamine Tähtsaimaks näärmeepiteeli tüübiks on nektaariumid. Nende funktsiooniks on suhkruid sisaldavate vedelike eritamine. Esinevad enamasti õites (floraalsed nektaariumid), harvem väljaspool õisi. Õites paiknevad need tupp- või kroonlehtedel, tolmukatel, sigimikul või õiepõhjal, väljaspoolseid nektaariume võib leida vartelt, lehtedelt, abilehtedelt ja õieraagudelt. Nektaariumid on sageli juhtkimpude läheduses või on neil omaette, sageli vaid floeemist koosnev juhtkimp. Lülilised piimasooned on pikad torujad kanalid, mis tekivad sarnaselt trahheedele või sõeltorudele: rakud liituvad otstest ja otsmised rakukestad hävivad. Lülitute piimasoonte rakud ei liitu, vaid iga piimasoon koosneb pikast, torujast rakust.
eritatav aine on taime elutegevuseks vajalik, nimetatakse seda sekreediks (nõreks), kui aga mittevajalik, siis ekskreediks (eritiseks). ekskreet -- mittevajalik eritis sekreet -- elutegevuseks oluline eritis gutatsioon -- tilkvee eritamine Tähtsaimaks näärmeepiteeli tüübiks on nektaariumid. Nende funktsiooniks on suhkruid sisaldavate vedelike eritamine. Esinevad enamasti õites (floraalsed nektaariumid), harvem väljaspool õisi. Õites paiknevad need tupp- või kroonlehtedel, tolmukatel, sigimikul või õiepõhjal, väljaspoolseid nektaariume võib leida vartelt, lehtedelt, abilehtedelt ja õieraagudelt. Nektaariumid on sageli juhtkimpude läheduses või on neil omaette, sageli vaid floeemist koosnev juhtkimp. Lülilised piimasooned on pikad torujad kanalid, mis tekivad sarnaselt trahheedele või sõeltorudele: rakud liituvad otstest ja otsmised rakukestad hävivad. Lülitute piimasoonte rakud ei liitu, vaid iga piimasoon koosneb pikast, torujast rakust. Selliseid rakke
annaabi.ee 
