värvusega keraamiline toode. Majoolika Portselan- keskaegses Hiinas leiutatud materjal, peamiselt nõude ja kujukeste valmistamiseks. Pottsepis- puhtast või liivasegusest punasavist valmistatud poorsed pottsepatooted. Raku- ehk rakuyaki on Jaapanis 17. sajandil välja kujunenud madalkuumuskeraamikapõletusviis- Terrakota- põletatud savi või sellest tehtud esemed- Terra sigillata Fajanss kohvikomplekt KERAAMIKA KATMINE Angoob- niiskele, harva ka õhkkuivale või ettepõletatudsaviesemele kantav vedel keraamiline mass. Glasuur- keraamilisi tooteid kattev õhuke ning tihe klaasjas kiht.
Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena. Hapniku allotroopsed erimid on O (monohapnik), O2 (dihapnik), O3 (trihapnik ehk osoon) ja O4 (tetrahapnik ehk punane hapnik). Fosfor võib muuhulgas esineda punase fosfori kujul, mida kasutatakse näiteks tuletikutööstuses. Ilutulestikurakettides kasutatakse punaste toonide saamiseks strontsiumisoolasid koos kloori sisaldavate ainetega. Punane keraamikas Vana-Kreekas viljeleti terra sigillata tehnikas punasefiguurilist stiili, millel paiknes mustal taustal punasevärviline dekoor. Punase kivinõu nime kandis 17. sajandi lõpul Inglismaal loodud glasuurimata kivinõukeraamika. Suur rauasisaldus annab savile kas kollaka, punaka või pruunika värvitooni. Erinevatest värvivatest metalliühenditest annab näiteks seleenhapu naatrium punaka tooni ning kroomoksiid, pliikromaat ja kroomnitraat soodustavad rohekate-punakate toonide teket. Punane ja looduskaitse
ümber aatriumi või pood tablinium Rooma elamu peremehe ruum, vastuvõtu- ja söögiruum tabularium (riigi)arhiiv tepidaarium leige ruum antiikaja termides termid (mitm.) antiikaja kümblusasutus, koosnes peamiselt kolme eri temperatuuriga ruumidest: frigidarium, tepidarium, calidarium, neile lisandusid apodyterium, latriin, palaestra jpm eriotstarbelisi ruume terrakota põletatud savi; esemed (vaasid, kujud, reljeefid jms) vormiti ja seejärel põletati terra sigillata Rooma keisririigi aegne punase läikiva pealispinnaga savinõud tessera ehk abaciscus, abaculus mosaiigi üks kivitükike, tavaliselt kuubiku kujuline tetrapüloon kuubikukujuline nelja väravaavaga ehitis, võis olla pealt kaetud kupliga, tavaliselt ristteedel vm thermopolium kiirsöögikoht Rooma linnas, iseloomulik on pikk lett, mille sees augud, kuhu paigutati erinevate kuumade toitude keraamilised anumad (doli) torcularium veinivalmistamise ruum
Luksuskaupade eesotsas on katlad ja lihavardad, nooleotsad. Kaubateed Kesk-Euroopas ja Läänemere vahel. Kaubateed olid tugevalt seotud metallivaramutega- Kesk- Euroopas, Alpides ja Karpaatide piirkond. 9.-8. saj- Pronksiaja lõpp, tekib Ungari piirkonda kimmerlaste asualad- hobuvarustuse rohkus, kitsad mõõgad ja laibamatused. Rauaaja periood algab siis kui pronks asendati täielikult esemet valmistamiseks rauaga ja lõppeb Rooma vallutuste ajal umbes Kristuste sünni paiku. Terra sigillata 155 eKr-200 pKr. Meistrimärkide järgi dateeritavad. Raua kasutuselevõtt. 12.sajand BC Levant (Süüria), Väike-Aasia ps, Küpros 10.sajand Kreeka, kõige varasemad tootmismärgid Inglismaal- Hartshill Copse (Euro kõige varasem ) 8. sajand regulaarne rauatootmine parasvöötme Euroopas 6.Skandinaavia eelrooma rauaaeg. Hilisrauaajaks olid olemas juba rauast adraterad, mis aitas harida ka raskeid kuid viljakaid muldi. Hilisauaajal ilmnevad ka vikatid, esimest korda
Maksud linnas kaubanduselt. Agraarsektorist nõutakse naturaalmaksu, viljas. Proportsioonid anti ette, palju odras, palju nisus, rukkis. Agraarsektorist tuleb raha riigikassasse suhteliselt vähe. Maksustatakse mõisaid, aga talupoja tööpanus on sellel taga. Eestimaal on see tollivili, Liivimaal statsioon. Linnades olid litsent (kogu summa riigikassasse), portoorium (riik kasseeris KOViga kahasse), aktsiis (erinevad proportsioonid). Üleriigiline maks charta sigillata. Maks kirjatoimingute pealt, bürokraatia maksustamine. Asjaajamisega seotud kirjavahetus tembeldatakse, vastavalt kirja mahukusele on summa, mis tuleb riigile maksta, üsnagi suur, ühest öörist mitme riigitaalrini. Rüütelkonnad. 4, Eesti, Liivi, Saare ja Ingerimaa. Eestimaa rüütelkond alguse sai 13.sajandil Taani võimuperioodil. 1259.aastal räägib juba Taani kuningas oma Eestimaa vasallidest. Conrad von Jungingen annab
annaabi.ee 
