1917-1918 Sõja viimast perioodi alustati seisus, kus sõda alustanud riigid olid kokku kukkumise äärepeal. Lääneliitlaste poolel astus 6 aprillil 1917 sõtta ka USA. Nii loodeti sõda lõpetada kiiremini. Aasta algul vahetati välja prantslaste ülemjuhataja Joffre´i asemele sai selleks Nivelle. Tema otsustas kõikuma löönud sakslaste rinde lüüa ühe tugeva löögiga puruks ning sellest läbi murda. Enne lahingut selgus, et sakslased olid rajanud piirile Sigfriedi kaitseliini. Prantslased ei tõmbunud tagasi, vaid alustasid aprillis rünnakut. Esimesed kaks liini murti läbi, kuid kolmas jäi püsima. See lahingut teatakse ajaloos kui Nivelle´i tapatalguid. 1917 aasta lõpul üritavad lääneliitlased uuesti Cambrai lahingus. Prantslasi saadab mõningane edu, kuna sakslastest suudetakse läbi murda, kuid vastased kohenevad kiirelt. Sakslaste esmase paanika põhjustas asjaolu, et inglased olid panustanud tankidele, mis tekitavad sakslastes
sõja, kuigi veel tegelikult sõtta ei sekkunud. Poola lennukivägi hävitati juba esimesel päeval. Poola armee üritas taanduda maa idaossa, kuid 17. sept tungis poolale kallale ka NSVL hõivates ida-poola. 6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud. Poola riik lakkas eksisteerimast. 1939 nov ründas NSVL MPR'ile tuginedes kallale ka soomele, 1940 võeti rumeenialt ära bessaraabia. KUMMALINE SÕDA 1939-1940 Saksamaa paiskas oma väed läände, kus mõlemad pooled kindlustusid Maginot' ja Sigfriedi kaitseliinil. Algas nn kummaline sõda, kus kumbki poole aktiivset sõjategevust ei ilmutanud. Natuke aktiivsed tegevus oli merel, kus saksa laevastik üritas läbi tungida inglismaa varustuseist, kandes tõsiseid kaotusi. Hitler andis käsu vallutada Norra. 9 apr 1940 hõivas saksa armee vastupanuta Taani ja ründas Norrat. Sakslastele avalsati tugevat vastupanu, kuningaperel õnnestus põheneda, suur osa norrast hõivati. P-norras inglise-prantsuse dessant, 1940
Kuigi Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid Saksamaale sõja (3.sept), siis reaalset sõjategevust ei toimunud (nn Kummaline sõda ; sks k Teine maailmasõdaLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 7 Sitzkrieg; 1939 sept – 1940 mai). Prantslased lootsid alanud sõjas vastu Saksa piiri ehitatud Maginot`kaitseliini tugevusele ning Saksamaa omakorda Sigfriedi liinile. Samal ajal surus NSV Liit sõjaga ähvardades 1939 septembris Balti riikidele peale nn baasidelepingud, mille kohaselt paigutati Eesti, Läti ja Leedu territooriumile nõukogude väed. Soome lükkas NSV Liidu territoriaalsed nõudmised tagasi ja pidi oma iseseisvust kaitsma nn Talvesõjas (30.nov 1939-13.märts 1940). Aprillis 1940 vallutasid Saksa väed Taani ja alustasid Norra vallutamist. 10
Ei mindud vastu sõjale rahuaegsete relvajõududega, vaid täies sõjaaegses koosseisus, võidi vastu panna 300 000 meest. Oli panna välja vaid 50 soomusmasinat, needki enamuses vananenud, ka vaid 100 lennukit. Eriti raske olukord oli õhutõrje ja tankitõrje relvade osas, mida eriti ei olnud. Võidi tugineda ka Karjala kannasele rajatud Mannerheimi liinile- kaitserajatised. Sellega on nii ja naa, kindlasti ei saa seda võrrelda Lääne-Eur-s rajatud Maginot liiniga ega Sigfriedi liiniga, mis olid ühendatud. Mannerhiemi liin koosnes oskuslikult maastikku sulatatud üksikutest tugipunktidest. Oskasid maastikku enda kasuks ära kasutada. Kindlustused tavaliseld raudbetoonpunkrites, kohaldatud enamasti kuulipildujate kasutamiseks. Soomlased olid rajanud raskesti ligipääsetavatesse looduslikesse tingimustesse lisatõkkeid- alates puude langetamisest ja jõgede paisutamisest kuni tehislike tõketeni. Soomlastel oli Soome rahva kui terviku veendumus selles, et
annaabi.ee 
