Bizet ,,Carmen": ooper neljas vaatuses, EE 1875 Pariisis Tegelased: Don José, kapral (tenor) Carmen, mustlastüdruk (metsosopran) Escamillo, härjavõitleja (bariton) Michaëla, maatüdruk (sopran) Zunig, kapten (bass) Lillas Pastia, kõrtsipidajanna (kõneroll) I vaatus Kaunis väljak Sevillas, sigaretivabriku ja valvurihoonega. Sõdurid igavlevad vahipostil. Ilmub Micaëla, kes otsib oma kihlatut José'd. Sattudes vastakuti häbematute sõduritega, kes teda oma seltskonda ihkavad on tüdruk sunnitud põgenema. Tehasest ilmuvad tänavale sigaretitüdrukud, kes tervitavad neist võlutud sõdureid Üksnes José on tüdrukute suhtes ükskõikne. Saabub ka mustlastüdruk Carmen, lummatud mehed küsivad talt, millal ta neisse armub. "Ma armastan meest, kes mind ei armasta", on Carmeni vastus
kostub selle suurepärase teose avamäng, see on lihtsalt perfektne esitus, kõik sobib kokku, midagi ei ole palju, midagi ei ole vähe, kõike on täpselt nii kuidas peab, ja siis avanes kardin, ning, mis sealt paistab!? mingi ekraan, mingid pildid, oled ma ikka õiges kohas? Kuid siis eemaldus ka ekraan, ja kõik oli nii nagu pidi. Esimese vaatluse miljööks on Hispaania linn Sevilla, algul ei saanud ma aru, kus ja mis? kuid siis sain aru et tegu on vana sigaretivabriku, valvurihoone ja sillaga, ilmub Micaela keda mängis tol korral Heli Veskus, ta hääl oli lihtsalt meisterlik, selline hääl oleks võinud purustada isegi lühtreid, hääle oli kõrge kuid mitte üleliia. Sattudes vastakuti häbematute sõduritega, kes teda oma seltskonda ihkavad on tüdruk sunnitud põgenema. José (Mart Madiste),läheneb uue vahtkonna koosseisus, neid imiteerib tänavalaste koor. Tehasest ilmuvad tänavale sigaretitüdrukud, kes tervitavad neist võlutud sõdureid
,,alternatiivne" (Tuulik, 2001:176-177) STEINERPEDAGOOGIKA Steinerpedagoogika on filosoofilisel alusel (antroposoofia, vaimuteadus) põhinev terviklik kasvatusteadus, millel on oma kindel arusaam lapse arengust, milles on ka välja töötatud nii õpetamise kui kasvatamise teooria ja nõuded koolimiljööle. Waldorfkooli õpetajaks õppimine toimub vastavas seminaris (Tuulik, 2001:177). 1919. aastal rajas Rudolf Steiner (1861-1925) Waldorfi sigaretivabriku töötajate lastele antroposoofia põhimõtetest lähtuva kooli. Igas inimeses on varjul võimed, mis on vaja üles leida ja esile tuua. Last aitavad sellel teel ainult harjutamine ja koolitus. Maailma mõistmisel on esmaseks astmeks võime austada. Waldorfkooli õpetuse aluseks on arenguteooria, mille kohaselt inimese areng kulgeb rütmiliselt üksteisele järgnevate astmetena, nii et eelmise astme keskne sisu siirdub muundunud kujul järgmisse astmesse. Nendeks astmeteks on füüsiline (0-
Mõisted waldorfpedagoogika ja steinerpedagoogika tähistavad ühte sedasama pedagoogikat. Kusjuures üks mõiste viitab esimese kooli asukohale, teine suuna algatajale. Esimene Waldorf kool (Stuttgarti Freie Waldorfschule) loodi 7. septembril 1919. aastal Stuttgardis, pärast Rudolf Steineri esinemisi Waldorf-Astoria sigaretivabriku töölistele E. Molti toetusel. Rudolf Steiner (1861 1925) oli saksa austria filosoof, kes pani aluse antroposoofiale, mis uurib inimese mõtte-, tunde- ja tahtearengut terviklikes seostes kogu elu jooksul. Eestis on viis waldorf kooli (Tallinnas, Tartus, Harjumaal, Viljandis, Põlvamaal) ja maailmas on kokku 847 waldorf kooli. Waldorfpedagoogika püüab arendada algusest peale õpilaste loovust. Kogu õpetus peab lähtuma inimesest
mõneti erinev võrreldes meie traditsioonilise kooliga. Waldorfpedagoogilise õpetus- ja kasvatusmetoodika põhiprintsiibid, mis toetavad lapse ealist arengut, on kasvatuse ja õpetuse tegevuslik, kunstiline ja intellektuaalne külg. Üldjuhul on waldorfkoolid ja lasteaiad maailmas erakoolid ja lasteaiad, mille ülevalpidajaks on lapsevanemate mittetulundusühing. Esimene waldorfkool rajati pärast Rudolf Steineri esinemisi Waldorf-Astoria sigaretivabriku töölistele Stuttgardis 1919. aastal. Rudolf Steineri isiksus ja inimlik soojus jättis neile nii sügava mulje, et neil tekkis soov luua oma lastele senisest sügavama dimensiooniga kool. Rudof Steineri poolt loodud pedagoogika on rakendust leidnud erinevates kultuuri- ja sotsiaalsetes keskkondades ja teinekord üsnagi rasketes tingimustes, näiteks Brasiilia vaestelinnaosades või segarassilise koolina Lõuna-Aafrika Vabariigi apartheidipoliitika tingimustes. 2001
annaabi.ee 
