lahustuvaid sooli keemilised ühendid. Alkaloide sisaldavaid taimi on inimkond kasutanud juba väga kaugel ajal joovastavate ainete või ravimitena. Peale nikotiinisõltuvuse kujuneb tubaka tarbimisel välja ka psüühiline sõltuvus, mis omakorda kinnistab suitsetamisharjumust. Tubakasuitsu sissehingamisel mõjutavad organismi kõige enam nikotiin, vingugaas ja tõrv. Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. SIGARET Eestis on levinud sigaretisuitsetamine millest saadakse vastav annus nikotiini. Mõeldes sigaretimahvile peaksime mõtlema kui nikotiini transpordivahendile või nikotiini doosijagajale. Tänapäeva sigarett on kõrgtehnoloogiline transpordivahend nikotiinile, mitte lihtsalt paberisse keeratud kuivatatud ja peenestatud tubakas. Sigareti põlemist on sihipäraselt reguleeritud, et suitsetamisel vabaneks tubakast maksimaalselt organismi sõltuvust tekitavat puhast nikotiini. NIKOTIIN
Antibiootikumid Organismi tugevdavad preparaadid Täisväärtuslik toit Aeglaselt väljakujunevad hingamishäired. KOK 6 Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus on krooniline pidevalt edasiarenev haigusseisund, mis on tingitud pöördumatutest muutustest kopsukoes (emfüseem) ja hingamisteedes (krooniline bronhiit). KOK riskitegurid Sigaretisuitsetamine 97% KOK-ist on tingitud suitsetamisest Suitsetajatest 20%-il areneb KOK Keskkonna saastatus Kutseekspositsioon (keevitustööd, kokkupuuted söe-, põlevkivi-, tsemenditolmuga) Sagedased infektsioonid (eriti esimese 5 eluaasta jooksul) Alakaalulisus sünnimomendil ja edaspidine vaegtoitumus (antioksüdantide osas)
i vanuritel, meesugu intrauteriinselt k platsenta kaudu / N a k a t u m i n e R Suitsetamine, Suitsetamine, Ema suitsetamine Sigaretisuitsetamine Külmetus, AIDS, HIV, Haigused, i atmosfääri kaasasündinud raseduse ajal, , keskkonna organismi vaktsineerimatus, meditsiinilised s saastatus, alfa1-antitrüpsiini allergeenidega saastatus, vastupanuvõme alkoholism, protseduurid,
tervisemõjusid. Gutka tarbimine algab Indias tihti väga noores eas ning lapsed peavad seda tihti mingiks kommi liigiks.¹ 2.5 VESIPIIP Turism on endaga kaasa toonud Põhja-Aafrikast ja Aasiast pärineva vesipiibusuitsetamise. Piibutamine arvatakse olevat süütu seltskondlik ajaviide, mida toetab petlik arvamus, et läbi vesipiibus oleva veefiltri tulev tubakasuits ei saa olla tervisele nii kahjulik, kui sigaretisuitsetamine. Ehkki vesipiibu veefilter neelab osa 8 nikotiinist, võib ka algaja suitsetaja vesipiibuga eksperimenteerides saada piisava nikotiinidoosi, et tekitada organismis sõltuvust. Vesipiibutubakat maitsestatakse ja lõhnastatakse erinevate ainetega, et tubaka maitse poleks nii tugev – see seletab ka, miks piibutama hakkavad ka sellised inimesed, kes muidu sigarette ei suitseta. Piibutaja
pärgarterites. Tekib südamelihase hapnikupuudus ja sellest südamelihase kahjustus, raskel juhul nekroos. Põhjused: VASKULAARSED TEGURID Koronaararterite ateroskleroos (kuni 90% juhtudel) Tromb pärgarteris vigastatud naastul Koronaararteri ehk pärgarteri spasm KÕIK TEGURID, mis ülemäära suurendavad südamelihase hapnikutarvidust (füüsiline pingutus, psühhoemotsionaalne pinge). Riskifaktorid: KONTROLLITAVAD/MUUDETAVAD Sigaretisuitsetamine Hüperlipideemiad Vähene kehaline koormus Arteriaalne hüpertensioon (alates 140/90 mm Hg) Liigne kehakaal Diabeet – soodustab veresoonte ateroskleroosi Vaimne ülekoormus, stress, negatiivsed emotsioonid Alkoholi liigtarbimine Kontratseptiivid , mõningad ravimid (mitteselektiivsed beeta-blokaatorid jt.) Halvad toitumisharjumused Isiksuse A-tüüp (auahned, agressiivsed) MITTEKONTROLLITAVAD/MITTEMUUDETAVAD
eneseusaldusest. Enesekindlad inimesed otsivad sagedamini pilkkontakti, vaatavad vestluspartnerile kauem otsa, pilgutavad silmi harvemini kui ebakindlad (või salatsevad) isikud ( Nierenberg 1997: 77). Ärevus Köhatamist peetakse ärevuse või kartuse sümboliks. Sagedaste köhatustega kaasnevad intonatsioonimuutused viitavad inimese ebakindlusele ja hirmutundele (nt. suure auditooriumi ees esinedes) ( Nierenberg 1997: 89) Ka sigaretisuitsetamine on inimese sisemise tasakaalutuse väline avaldus. Sigaretti ei süüdata mitte kõige pingelisemal hetkel, vaid alles pinge langedes. Istmel nihelemine viitab inimese rahulolematusele või sisepingele. Käega suu katmine. Selle zesti tähendus pärineb Charles Darwini ajast. "Käega suu katmine on hämmelduset väljendav liigutus. Samuti tõstab käe suu ette inimene, kes oma äsja öeldus sõnu kahetseb või nende üle
annaabi.ee 
