Eduard vilde(1865-1933), oli pagenduses euroopas,tegeles kutselise kirjanikuna tallinnas ja berliinis, tõi kirjandusse kaasaegseid suhteid ,kujutas külaelu,tema juhtmõteks oli et näidata inimesi nii nagu oli, looming jaguneb kolme etappi:varajane looming-lähenes realismile,süvenemine sots probleemidesse(musta mantliga mees),naljajutud(vigased pruudid), välja kujunend realism Külmale maale, raudsed käed. Psüholoogiline sigadus(mäeküla piimamees)küpseim romaan. Nätekirjandust kirjutas paguluses,pisuhänd, tabamat ime. Juhan liiv(1864) pärineb peipsiäärest,lasterohkest taluperest.20 saj luule eelkäia, kirjandusse suundus tänu ajakirjandusele,täiendas oma haridust tartus treffneri gümn, töötas sakala toimetuses,1892 pühendus täelikult loomingule, kuid ta vaimne tervis murdus,, tulemusi saavutas algul lühiproosas, kuid ta lõpetas oma elupäevad vaimuhaiglas suro 1913. Kitzberg sündis pärnumaal(1855-
nende saalide atmosfääri. Selle muusika lüüriline pool oli imal, ülesuhkrustatud ja lausa nüretas sentimentaalsusest, teine pool oli metsik, isemeelne ja jõuline, ning ometi kõndisid mõlemad pooled naiivselt ja rahumeeli koos, moodustades terviku. See oli languse muusika, samalaadne muusika pidi olema viimase keisri aegses Roomas. Bachi, Mozarti ja tõelise muusikaga võrreldes oli ta loomulikult sigadus aga seda on kogu meie kunst, kogu meie mõtlemine, meie valekultuur, kui võrrelda seda tõelise kultuuriga. Temas on sugemeid neegrist ja sugemeid ameeriklasest, kes tundub meile eurooplastele kõiges oma jõukülluses nii poisikeselikult värskena ja lapselikuna. Kas muutub selliseks ka Euroopa? On ta juba sinna poole teel?" (lk 34) (Selgituseks: Stepihunt jäi dzässi kuulama). ,,Aga niimoodi raginal asja kallale minna see oli minu jaoks liiga kiire ja käre, ja ma
Sisu järgi võib mõiste olla: a) abstraktne või konkreetne b) absoluutne või suhteline, c) positiivne või negatiivne. Konkreetne mõiste tähistab asja, nähtust, omadust ja seost olevas või kujuteldavas maailmas. Mõiste on sisult abstraktne, kui see on ainult mõtteliselt hoomatav. Abstraktsel mõistel puudub kaemuslik objekt. Näiteks, abstraktsed on: arv, suurus, ilu, sigadus jne., konkreetsed on: 7 päeva, ilus vihmauss, armas siga, kivi, saabas jne.. Suhteline mõiste väljendab seost teise, sisult lähedase mõistega. Näit., sõber, seltsimees, vend, elukaaslane jne., sest mõiste "sõber" eeldab sõprussuhet sõbra ja sõbra vahel, "elukaaslane" eeldab kooslust teise elukaaslasega jne.. Mõiste suhtelisus seisnebki selles, et see eeldab teist mõistet, mille juurde vaadeldav mõiste kuulub. Nii näiteks, mõiste "vend"
kõrvale toimetanud? Ära sa, jumala pärast, raha kasti pane, sealt lüüakse ta kohe üle." ,,Pole mul teda kasti ega kuhugi mujale panna," vastas Indrek. ,,Noh, siis pidi küll vana ise su puhtaks poleerima," arvas Tigapuu. ,,Sest ega siis inimene ometi nii kerge karmaniga linna sõida. Palju sa vanale andsid? Palju ta välja pitsitas?" ,,Viiskümmend," vastas Indrek. ,,Viiskümmend!" hüüdis Tigapuu. ,,Oled sa hull peast? Vanale kohe viiskümmend! See on lihtsalt sigadus. Sõber tahab sinult rubla, sa ei anna, aga hundilõugu viskad korraga viiskümmend. Sest ühte pead sa teadma: seda raha ei näe sa enam kunagi. Niisugune on meie vana. Oleks and kolmkümmend, aga sina korraga viiskümmend. Lihtsalt häbi, et kingin oma sõpruse inimesele, kes toidab mind näruste kopikatega. No ütle nüüd ise: mis ma saan selle rubla eest! Kuhu ma temaga lähen? Kellele julgen end näidata! Ptüi!" ta sülitas kõigest südamest. ,,Kellele
annaabi.ee 
