Ta teed ühe kükloobi pim e d a k s ja põg e n e b om a m e e st e g a . Pim e kükloo kivideg a odys s e u s e laevu loopida. 10. laul Odys s e u s sattub Aiolos e saar el e. Aios andis Odys s e u s e l e pauna kus olid tormituuled. P ärast se d a sattusid n saar el e, kus Ody s s e u s e kaasla s e d muud eti sigad e k s . 11.laul Odys s e u s läheb allmaailma. Ta näe b se al om a sõpru ja oma em a, kuid ta läks sinna, se st ta tahtis oraakliga Oraak el andis talle palju nõu. 12. laul Odys s e u s asu s jälle teele. Ta kuulab kinnis e otun a sire e nid e laulu. Nad m õ õ du va d kohutava
Tüdruk joonistab õhuga? Toodud näited kajastavad põhimõtet, et verifitseerimisülesandeid on vaja koostada iga keeletasandi tunnuseid arvestades. Kui lapse kõne areng ei ole küllaldane, märkamaks eksimusi keelesüsteemi (aedlane-aianik pro aednik) ja -normi (pani mütsi pea peale pro ... pani pähe', triibukas pro triibuline) vastu, kasutatakse verifitseerimise lihtsamat varianti — valikut alternatiivide hulgast. Näiteks: Kas õige on öelda sigad või sead! Verifitseerimise põhimõttel on üles ehitatud korrektuurharjutused. Suulise kõne ennetav omandamine. Suuline kõne on lapse jaoks loomulik, see areneb igapäevase suhtlemise käigus. Kirjaliku kõne (lugemine, kirjutamine) õppimine tähendab keelekasutuse uue koodi omandamist. See on jõukohasem, kui laps valdab õppimisel kasutatavat sõnavara ja lausemalle. Lugema õppimisel on lastele üheks
Mitmed uurijad too- vad välja (Kornev, 2006; Pardik, 2006) motoorsele alaaliale spetsiifilised morfo- loogiavead, milleks on käändelõppude asendused, kus ühe käände lõpu asemel kasutab laps teise käände lõppu (nt aiana pro aiani), ning sõnade kasutamise algvormis (nt tigu pro teo, õis pro õit). Eesti keele spetsiifikast tulenevad morfofonoloogilised vead, mis avalduvad morfeemivariandi vales valikus või moonutamises (nt lindi pro linde, siilisel pro siilidel, sigad pro sead) (Padrik 2006). Sülla (2011) leidis oma töös, et alaaliaga lastele valmistab sarnaselt eakohase arenguga lastega kõige rohkem raskusi väikese kasutussagedusega oleva ja rohkete lõpuvariantidega mitmuse osastava käände vormide kasutamine. Lisaks on SKAP lastele eakohase arenguga lastega võrreldes raskem rajava käände vormi kasutamine. Teiseks oluliseks probleemiks SKAP lastel on häälduspuuded, mis on neil raske-
Vigades on agrammatismid sobimatu sõnajärg, muutevorm. Sellel asjal on pm 2 põhjust. Laps ei kujuta vastavaid seoseid/nähtusi ette. Aga kui mul pole asjast kujutust, siis ... Grammatika eeldab oskust situt liigendada. Lapsed võivad orienteeruda tihti ainult ühele sõnale. Laps hakkab grammatilisi vahendeid kasutama siis kui tekib vajadus. Siis peab vastavad vahendid kuskilt saame. Selleks algeks on tsk, kes temaga tegeleb, kes kommenteerib jne. Superüldistus kujuneb siis siga+ d = sigad., Et algvormile lisatakse lihtsalt d või võetakse see maha, nt lehmad ja üks lehm on lehma! Aluseks on imiteerimine. Tähendust see otseselt ei sega. Nt saagivad saedega. Arusaadav ju! Operatiivmälu e töömälu. Esialgu see kindaslti piirab omalausete pikkust ja Lauseseisukohalt on kõik sõnaliigid olulised. Tegusõnal on tav palju laiendeid. Hev lastel saggeli tegusõnadearv piiratud. Teada on üldised ajalised seaduspärasused. Taolisel lapse u 4 ea kujuneam liitlaused
annaabi.ee 
