9. Mis on hoonete sisevõrgu hoolduse peamiseks mureks? Ummistuste kõrvaldamine 10. Mis on ruumidesse tungiva ebameeldiva kanalisatsioonileha võimalikud põhjused? - Kaua kasutamata veest tühjendatud sifoon - Torustike ebatihedus, lahtised muhvühendused, halvasti tihendatud ja kinnitatud puhastusluugid, korrosiooniavad, purunemine. - Ventilatsioonituru ummistumine või kinnikiilumine, millega sageli kaasneb õhulurin sifoonides või sifoonide tühjaksi memine 11. Mida tuleb silmas pidada metallvannide ja dusialuste Elektriliselt ühendatud potensiaalühtlusustussüsteemi paigaldamisel tuleb järgida elektri ohutusnõudeid. VÄIKEKATLAD JA VÄIKEKATLAMAJAD ELAMUTE SOOJUSVARUSTUSES 1. Selgitada akumulatsioonipaagi mõistet ja millisel juhul seda kasutatakse Mahuti, mida kasutatakse soojusesalvestamiseks ning hilisema kasutamise eesmärgil. 2
Ülal ühendab poolmeid eriline lukuside ehk ligament. Poolmeid tõmbab kokku tugev sulgurlihas. Mantliõõnes asuvad neil suu ja pärak ning õõne mõlemal pool lõpused. Karbid on eranditult vee-elulised, elutsedes nii mere- kui ka magevees. Mõned rannakarbid suudavad vastu pidada ka lühemaajalisi kuivi perioode. Karbid on limuste seas ainulaadsed, sest nende suus puudub toitumiseks vajalik hõõrel ehk raadula. Karbid toituvad kas vett filtreerides (on filtrijad) või sifoonide abil. Karpidele on omapärane ka elamine üksteisega kokku kinnitunult või liiva ja teiste setete all. Mõned karbid (näiteks kammkarbid) suudavad ka ujuda. Jõekarp Jõekarpi leidub eelkõige selgetes, liivase või kruusase põhjaga keskmise- või kiirevoolulistes veekogudes. Jõekarbi tagaosa on sageli kaetud hallika või kollaka vetikatest pealiskasvuga, mis settes ei saa areneda . Koja pealispinna õhuke sarvkiht kas
Enamik karpe elab soolases vees ning vaid vähesed eelistavad elada mageveekogudes. Karbid moodustavad olulise osa põhjaloomastikust. Nad toituvad põhjalähedases vees hõljuvatest väikestest loomadest. Karbid ise on aga oluliseks komponendiks kalade menüüs. Ka inimesed tarvitavad karpe toiduks ning karpide kodadest valmistatakse väärtuslikke ehteid. Kuna karbid on vee-eluviisiga loomad, siis hingavad nad lõpustega. Lõpused paiknevad neil mantlihõlmade vahel. Omapäraste sifoonide abil pumpavad karbid vett mantlihõlmade vahelt läbi. Veest saavad nad vajaliku hapniku ning väljahingatav süsihappegaas kantakse veega väljavoolusifooni kaudu välja. Veega koos kanduvad mantlihõlmade vahele ka vees hõljuvad tillukesed loomad, mis kantakse suu juurde. Karpidel on meeleelunditest arenenud vaid maitsmis- ja kompimismeel. Kompimiselundina kasutavad nad jalga. Nagu enamik limuseid, on ka karbid lahksugulised. Munad muneb emane mantliõõnde
sisust. Ülal ühendab poolmeid eriline lukuside ehk ligament. Poolmeid tõmbab kokku tugev sulgurlihas. Mantliõõnes asuvad neil suu ja pärak ning õõne mõlemal pool lõpused. Eluviis Karbid on eranditult vee-elulised, elutsedes nii mere- kui ka magevees. Mõned rannakarbid suudavad vastu pidada ka lühemaajalisi kuivi perioode. Karbid on limuste seas ainulaadsed, sest nende suus puudub toitumiseks vajalik hõõrel ehk raadula. Karbid toituvad kas vett filtreerides (on filtrijad) või sifoonide abil. Karpidele on omapärane ka elamine üksteisega kokku kinnitunult või liiva ja teiste setete all. Mõned karbid (näiteks kammkarbid) suudavad ka ujuda. Enamik karpe on lahksoolised. Merelistel karpidel esineb vastsena kas trohhofoor või veeliger ehk purjukvastne. Süstemaat Alamklassid Anomalosdesmata Cryptodonta Erihambalised (Heterodonta) (hõlmab näiteks hernes- ja rändkarpe) Paleoheterodonta (Palaeoheterodonta) (hõlmab näiteks järve- ja jõekarpe) Palaeotaxodonta
annaabi.ee 
