Nende vajakajäämisel surevad glohhiidid aga enne kui jõuavad kinnituda vaheperemehe lõpustele. Veetemperatuuril on ka kaudne mõju. Selle tõustes ning küllaldase päikesevalguse ja biogeenide rohke sisalduse korral vees hakkavad vohama vetikad. Selle tulemusel kattuvad karpide kojad veekogu põhjas vetikakihiga. Vetikate vohamine mõjutab veekogu pH-d ja ööpäevase hapnikureziimi dünaamikat. Vetikad võivad ummistada karpide sifoonid ning raskendada organismi varustamist hapnikurikka veega. Vooluveekogu vee pH peab olema vahemikus 67, kui pH langeb alla 5, siis karbid surevad. Väga tundlik on ebapärlikarp, eriti glohhiidid, ka vee muude omaduste suhtes. Vee rauasisaldus peab olema sedavõrd väike, et veekogu põhja ei tekiks limoniidikoorikut. See takistab karpide liikumist ja noorjärkude kaevumist. Oluline on, et vee lubjasisaldus ei oleks
Soe vesi on ka hapnikuvaesem, pealegi on soojas glohhiidide ainevahetus kiirem, mis omakorda suurendab vajadust toidu ja hapniku järele. Temperatuuri tõustes ja küllaldase päikesevalguse ja biogeenide rohke sisalduse korral hakkavad vohama vetikad. Liiv, kivid, oksad, veetaimed ja ka karpide kojad veekogu põhjas kattuvad vetikakihiga. Vetikate vohamine mõjutab veekogu pH ja ööpäevase hapnikureziimi dünaamikat, nad võivad ummistada karpide sifoonid ning raskendada organismi varustamist hapnikurikka veega. Loomad võivad hukkuda. Ebapärlikarp, eriti glohhiidid, on ka teiste vee omaduste suhtes tundlik. Kui pH langeb alla viie, siis karbid surevad. Vee rauasisaldus peab olema võrldemisi madal - veekogu põhja ei tohi tekkida limoniidikoorikut. See takistab karpide liikumist ja noorjärkude kaevumist. Karbid ei talu ka väga karedat vett, milles nende kojad kipuvad kasvama liiga kiiresti [6]. Setted
Esindajad: söödav südakarp Cerastoderma glaucum (Cardium edule). Selts: Jõekarbilised Unioniida Karbipoolmed ovaalse kujuga. Karbihambad enamasti esinevad. Paiknevad setetes kupp ülespoole. Lõpused laiad liistakukujulised. Esindajad: ebapärlikarp Margaritana margaritifera, jõekarp g. Unio, järvekarp g. Anodonta, tavaline rändkarp Dreissena polymorpha. Selts. Uurikkarbilised Myida Sarnanevad eelmistele, kuid on ümarama karbiga. Elavad sügavamal setetes ning neil pikemad sifoonid. Esindajad: liiva uurikkarp Mya arenaria, balti lamekarp Macoma baltica,keraskarp g. Sphaerium, herneskarp g. Pisidium. Hõimkond: Sammalloomad BRYOZOA Koloonialised vormid. Koloonia moodustavad loomikud e zooiidid. Nende hulk koloonias võib ulatuda miljonini. Koloonia formeerub vegetatiivse sigimise teel. Zooiidid on polümorfsed, nende hulgas on toite-, sugu- ja kaitseloomikud. Üksikud zooiidid on bilateraalsümmeetrilised ja asuvad kitiinainest torukese sees (kuni 0,5 mm). Sooltoru on
sümmeetriliseks, pärak taga, mõnedel koda ja mantel mandunud, kehaseinas lubinõelad. On ujuvaid, isegi planktilisi vorme, pikkade jätketega, hoiatusvärvusega. Paljud röövloomad. N: merijänes, nagajalg. Karbid e.liistaklõpuselised meres ja magevees, koda kahest poolmest (vasak ja parem), ümbritsevad kogu pehmet keha,pea on mandunud, mantliõõnes kahel pool lõpused, kojast võib välja sirutuda lame, kiiljas jalg.Taga mantlis 2 ava, sifoonid välja. Suu ja pärak mantliõõnes, toituvad filtreerides või sifooniga. Võivad kaevuda, vabalt lamada, kinnituda, auke puurida.Ebamasti lahksoolised, viljastamine vees või emas. Meres vastsed trohhofoor ja veeliger. N: kaunkarbid, kammkarp, austerlased, söödav rannakarp, südakarp, pärlikarp. Lasnjalgsed väike rühm mereloomi. Koda kõvera ahaneva toruna, mõlemad otsad lahti. Mantliõõs pikk, lõpuseid pole, lühike kärss, mille tipus peenete kleepuvate kombitsatega suu.
annaabi.ee 
