temperatuur põhjaosas 17-25, lõunaosas 15-21 C°). Sierra, Peruu mägise siseosa, moodustavad Andide ahelikud, orud, ja ahelikevahelised kõrglavad. Sierra lääneosas kõrguvad liustikurohked seismilised tegevvulkaanidega (Misti, 5821 m) Lääne-Kordiljeerid, kus asub Peruu kõrgeim tipp Huascaran (6768 m). Neist idas asuvad Kesk- ja Ida-Kordiljeerid. Lõunaosas moodustavad liitunud kõrglavamaad sisemaise kiltmaa Puna. Selle serval, Boliivia piiril, paikneb Titicaca järv. Sierras on troopiline kõrgmäestikukliima ( temperatuur põhjaosas 12-16 ja lõunaosas 5-9 C°, sademeid 700-1000 mm/a). Kõrglavamaade põhjaosas on rohtla, lõunaosas poolkõrb. Ida-Kordiljeeride tuulepealseil idanõlvul kasvab vihmamets (sademeid kuni 3000 mm). Oriente hõlmab üle poole Peruu pindalast ja jaguneb niiske ekvatoriaalse kliimaga (24-27 C°) ja paljude jõgedega Amazonase madalikuks ning Andide eelmäestikuks (Montana), mida katab selva. Peruu
Ecuadori esmasektor Rakvere, märts 2009 Sissejuhatus Kunagise Inkade impeeriumi keskne osa Ecuador paikneb Lõuna-Ameerika läänerannikul ning kuulub Ladina-Ameerika vaeseimate riikide hulka. Alates 1533. Aastast, päraast viimase inkade imperaatori mõrvamist kuni iseseisvumiseni 1830. a. Valitsesid maad hispaanlased. Enamik ekuadorlasi elab Costa piirkonna madalikel või Sierras. Viimase aastate majanduskasvu on põhjustanud naftarikkus. Rohkem kui pool rahvastikust on indiaani-hispaania päritolu metsiidid. Mustanahalised elavad rannikul. Indiaanlased, kes moodustavad rahvastikust umbes veerandi, nõuavad Equadori nimetamise paljurahvuseliseks riigiks, kus erinevaid indiaani hõime tunnustataks igaüht rahvusena. Selle tagajärjel on kujunenud tugev ning ühtne indiaaniliikumine. Ametlikuks keeleks on hispaania kui kõneldakse ka ketsuka keelt.
· 1992 Fujimori peatas sõjaväe abil põhiseaduse · 2000 Fujimori astus tagasi · 2001 Manrique sai esimeseks indiaani päritolu presidendiks · 2005 parempoolsete riigipöördekatse Kliima Peruu kliima on piirkonniti erinev. · Costas valitseb külma Peruu hoovuse tõttu kõrb, kus aastane sademetehulk jääb alla 50 mm. Keskmine temperatuur madaliku põhjaosas on 17-25 ja lõunaosas 15-21°. · Sierras valitseb troopiline kõrgmäestikukliima ning sademetehulk on seal 700-1000 mm/aastas. Keskmine temperatuur Sierra põhjaosas on 12-16 ja lõunaosas 5-9°. · Orientes valitseb niiske ekvatoriaalne kliima ning vihma sajab seal kuni 3000 mm/aastas. Keskmine temperatuur on 24-27°. Vaatamisväärsused Valik tähtsamaid vaatamisväärsusi: MACHU PICCHU maailmakuulus inkade ,,kadunud linn", mis eurooplaste jaoks avastati alles 1911.
päritoluga ja seetõttu mineraalaineterikkam. Ehkki see maa paikneb tõesti geograafilisel joonel ehk ekvaatoril, mis on talle nime andnud, pehmendavad Vaikse ookeani hoovused ja Sierra kõrgus kliimat. Mäestikus on jahedam ja kuivem kui mere ääres, mis tunneb kuiva aastaaega juulist novembrini. Ainult Orientes kohtab tüüpilist ekvatoriaalset kliimat. Rannikualal Costa on aasta ringi ühtlaselt soe 23-25 oC , kuid sademed vähenevad järsult põhjast (4000 mm/a) lõunasse (200 mm/a). Sierras on keskmine temperatuur on 11-14 oC , lõunaosas sajab 400, põhjaosas 1200 mm/a. Oriente keskmine temperatuur on 28 oC, sademeid 3000-4000 mm/a. Asub ekvatoriaalses kliimavööndis, mida iseloomustavad kuumus, suur sademetehulk ja niiskus aastaringselt - kuiva aega seal polegi. Igal pool selles riigis ei ole võimalik tegeleda põllumajandusega kuna maa on liigniiske ja põllumaa on suhteliselt vähetootlik, samuti ka poolkõrb. · Ecuador kuulub Ladina-Ameerika vaeseimate riikide hulka
annaabi.ee 
