Ka Eesti tehnoloogiat võiks sinna poole suunata, et hakatakse väljamõtlema vahendeid koduhooldustöötajate abistamiseks. Eestis on veel kitsaskohti eakate koduhooldusteenuse pakkumisel. Kõigis kohalikes omavalitsustes ei pakuta koduhooldusteenust või pakutakse teenuseid, mis neil juba olemas on, mitte neid, mida inimene tegelikult vajaks ning see võib kaasa tuua selle, et isik suunatakse institutsiooni, kuigi ta saaks kodus hakkama. Puudulik on ka sidusvaldkondade teenustega seostamine, teenuseosutajate vaheline koostöö ja infovahetus. Näiteks inimesel võib vaja olla nii õendusabiteenust kui ka koduhooldust, aga kuna rahastajad ja vastutajad on erinevad ning teenuseosutajad ei tee omavahel koostööd, siis on raskendatud igakülgse abi kättesaadavus ja takistatud on ka indiviidi liikumine seisundi muutumise hooldus- ja õendusabi teenuste vahel. Lisaks käib nii koduhooldustöötaja kui ka õde kliendi juures, aga
i. Ostupoliitika, hankekord- Ostupoliitika: Võimalus, kuidas luua ühtne arusaam ostuosakonna tegevusest, ülesannetest ja eesmärkidest, on ostupoliitikakujundamine. Ettevõtte ostupoliitika peaksid kujundama turundus- ja ostustrateegiate alusel ostudirektor ja/või ostujuht. Ostupoliitika käsitab eelkõige: sooritatavaid toiminguid ostutegevuses; ostutegevuse ja ostuosakonna vastutust; ostutegevuse sidusvaldkondade mõjutamist; nõudeid ostuala töötajate kutse- eetikale, sh ostutöö konfidentsiaalsust (vt edaspidi); koostöötingimusi tarnijatega. Hankekord (Riigihangete seaduse § 131): Hankija kehtestab asutusesisese hankekorra, kui tema poolt ühes eelarveaastas planeeritavate asjade ja teenuste riigihangete eeldatav kogumaksumus ületab 80 000 eurot või ehitustööde riigihangete eeldatav kogumaksumus ületab 500 000 eurot. ii
5. Meestel ja naistel on võrdsed võimalused töö-, pere- ja eraelu ühitamiseks, et soodustada kvaliteetset ja iga pereliikme vajadustele vastavat igapäevaelu. Põhimõtted, millest arengukavas läbivalt lähtume: Iga laps on väärtus Inimestevaheline hoolimine, võrdsed võimalused ja sooline võrdõiguslikkus on kaasaegse ühiskonna alustalad Probleemide ennetamine on tõhusam kui tagajärgede leevendamine Koostöö sidusvaldkondade, spetsialistide ja praktikutega on ideede elluviimisel esmatähtis Elukaarepõhine lähenemine võimaldab terviklikult lahendada perepoliitika väljakutseid Teadmistepõhine lähenemine ja järjepidevus aitavad arendada parimat laste- ja perepoliitikat 18.Eesti riigi tööturupoliitika (programm 2011-2015) AKTIIVNE TÖÖTURUPOLIITIKA. SOTSIAALNE TURVALISUS Valitsusliidu tööturu- ja sotsiaalpoliitika eesmärk on inimeste sissetulekute, elukvaliteedi ning
Teada ei ole põhjused, miks lapsed satuvad lastekaitsesüsteemi (kuna sellist infot ei koguta) ega ka selliste laste arv (kuna definitsioonid on mitmeti tõlgendatavad ning kogutavad andmed pole seetõttu usaldusväärsed), andmete kogumine on ebaühtlane (osa sisestatakse andmebaasi hilinemisega, osa ei koguta üldse; Lastekaitse korralduse… 2013). Andmete kogumisel jääb praegusel hetkel vajaka koostööst ning erinevate sidusrühmade kaasamisest. Muuhulgas on vajalik ühtlustada ka sidusvaldkondade terminoloogia, statistika ning peamised arengusuunad (Sotsiaalministeeriumi arengukava 2011). Kehtiva LKSiga seonduvad peamised probleemid Seaduse probleemiks on liigne deklaratiivsus ning see, et lastekaitset reguleerivad sätted on laiali erinevates seadustes. Praegune Eesti LKS on Euroopa õigusruumis ainulaadne: seaduses sisalduvad lapse õigused ja kohustused, kuid delegeerimata jäetakse rakenduslikud küsimused. Seaduses puudub
annaabi.ee 
