RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 2. peatükk STRATEEGILINE PLANEERIMINE Selles peatükis käsitletakse detailsemalt programmi/projekti määratlemise etappi strateegilise planeerimise faasis; kirjeldatakse, kuidas tuvastada sidusgruppe, analüüsida probleeme ning tuletada neist eesmärke. Strateegiline planeerimine hõlmab tegevusi, mis leiavad aset enne projekti elluviimist. Strateegiline planeerimine Projekti edukus või läbikukkumine sõltub Strateegiline planeerimine tihti sellest, kui põhjalikult on läbi viidud strateegilise planeerimise protsess. Just selles hõlmab: faasis peab suutma ette näha kõiki otseselt ja
loogilise maatriksi struktuuri. · Väljundid · Konsultantide · Sisendid profiil Järgnevalt kirjeldame, mida tuleks lähteülesande alapealkirjade all kajastada. · Eelarve Taustinformatsioon Phare CBC/ Siseministeerium/ ESKO Koolitus Nimetada ja kirjeldada peamisi sidusgruppe ning eriti otseseid kasusaajaid. Samuti tuua ära projekti eest otseselt vastutav organisatsioon. Kirjeldada projekti konteksti, tausta ja planeerimise protsessi. Vajadusel anda väike ülevaade piirkonnast või sektorist, millega projekt seotud on. Projekti seosed poliitiliste suundade ja strateegiliste dokumentidega. Rahvusvahelise rahastaja korral tulevad kasuks viited rahastaja programmdokumendile.
(1.1) Inimressursside juhtimine (2) Ettevõtte ühiskondliku vastutuse välimine dimensioon Oskustööliste kaasamise ja hoidmise võime on tänapäeval üha suurem ... laieneb ettevõttest väljapoole tema kohalikku kogukonda, hõlmates väljakutse. Siin oleks näitajateks elukestev õpe, töötajate võimustamine, selles paiknevaid arvukaid sidusgruppe lisaks töötajatele ja omanikele sisene informeeritus, töö- ja pereelu (vaba aja) tasakaal, töötajaskonna ka äripartnereid ja tarnijad, kliente, riigiasutusi ning kohaliku kogukonna ja mitmekesisus, naiste võrdväärne palk ja karjäärivõimalused, kasumi ning keskkonna huvide esindajaid. Rahvusvaheliste sidemete mõjul võib see omandi jagamise skeemid, tähelepanu töövõimele ning tööohutusele. laieneda üle maailma. (1
struktuuri ning töötajatevahelisi suhteid ja organisatsiooni visiooni, missiooni, eesmärke, kultuuri, strateegiat ja poliitikat (vt joonis 4.10). Organisatsiooni väliskeskkond jaguneb mikro- ja makrokeskkonnaks. Organisatsiooni makrokeskkond sisaldab organisatsiooni tegutsemise regionaalseid ja majanduslikke aspekte (tegureid), sh rahvusvahelisi, õiguslikke, majanduslikke ja sotsiaalseid tegureid ning organisatsiooni tegevuse mikrokeskkonda, sh kliente, partnereid, konkurente ja sidusgruppe (huvigruppe, sihtgruppe) (vt joonis 4.10). Personali juhtimise alged pärinevad XX sajandi alguse juhtimise klassikalistest teooriatest ning juhtimise neoklassikalisest koolkonnast, sh eelkõige Mary Parker Foletti ja Elton Mayo teoreetilistest käsitlustest. Viimatinimetatuid loetakse inimsuhete koolkonna (human relations) rajajateks. Sellele järgnesid motivatsiooniteoreetikud Abraham Maslow, Douglas McGregor jt.), keda loetakse juba inimressursi koolkonna (human resources) rajajateks
annaabi.ee 
