makroliidid FD: • Seostuvad ribosoomi 50s alaühikuga ja pärsivad translokatsiooni. Sama sidumiskoht klooramfenikooli ja klindamütsiiniga. Avaldavad sõltuvalt tekitajast ja kontsentratsioonist bakteriotsiidset või – staatilist toimet. • Resistentsuse mehhanismid: Klaritromütsiin (1) Aktiivne väljatransport rakust (2) Sidumiskohta muutvad metülaasid (3) Makroliiti hüdrolüüsivad esteraasid (4) Ribosoomi 50S alaühikut muutvad kromosomaalsed mutatsioonid FK: p/o. Toimeainet aeglaselt vabastavat ravimvormi koos toiduga. • Inhibeerib cytP450, tõuseb nt karbamasepiini, itrakonasooli tase veres. • Ei läbi HEBi. • Kontsentreerub fagotsüütides. • Metaboliseerub maksas
jälle lagunevad. Selle reaktsiooni produktid on ühe aminohappe võrra pikem peptidüül- tRNA ja vaba tRNA (deatsüül-tRNA). Peptiidsideme sünteesi katalüüs on ribosoomi suurema subühiku integraalne funktsioon, mis ei vaja ribosoomiväliseid lisafaktoreid. Ribosoomide peptiidsideme moodustumist katalüüsiv tsenter nn. peptidüültransferaasne tsenter, koosneb nii rRNA'st (23S rRNA) kui ribosoomi suurema subühiku valkudest. Peptidüültransferaasses tsentris on kaks tRNA 3' otsa sidumiskohta, üks aa-tRNA ja teine peptidüül-tRNA CCA järjestuse jaoks. Peptdüül- tRNA 3' otsa CCA järjestus on vähemalt osaliselt paardunud 23S rRNA'ga. On kindlaks tehtud Watson-Crick tüüpi aluspaar tRNA nukleotiidi C73 ja 23S rRNA nukleotiidi G2252 vahel. Peale peptiidsideme moodutumist või ka selle reaktsiooni käigus paiknevad tRNA'de 3' otsad ribosoomis ümber. Värskelt sünteesitud peptidüül- tRNA 3' ots asetub endise peptidüül-tRNA kohale ja viimane omakorda (mis on
Mõned kemokiinid ainult aktiveerivad rakke, teised omavad kemotaktilist iseloomu, kolmandad aga omavad mõlemat funktsiooni. Kemokiinid, mis on vabastatud fagotsüütide ja dendriit-rakkude poolt ja on ekspresseritud endoteeli pinnal, meelitavad rakke verest põletiku piirkondadesse. Nad võivad olla vabastatud paljude raku- tüüpide poolt. Mõned kemokiinid osalevad lümfotsüütide arengus ja migratsioonis ning angiogeneesis (uute veresoonte kasv). Kemokiinil on kaks sidumiskohta: spetsiaalne sidumiskoht kemokiini retseptori tarvis ning kinnitumaks endoteelile (suhkruahelate kaudu) Kemokiinid jagunevad nelja perekonda vastavalt konserveerunud tsüsteiini (C) jäägile: CC CXC XC CX3C (=CXXXC) * X on aminohape (tavaliselt tripeptiid). Aminohappeline järjestus seab kõik kemokiinid sugulusse. Erinevad perekonnad interakteeruvad erinevate retseptoritega, seega on ka nende toime spesiifiline. Nende perekondadele vastavad retseptorid: CCR 1-9, CXCR 1-6 jne
5’ ― E-P-A ― 3’ → EF-G-GTP → 5’ ― E-P-A ― 3’ » A-sait on taas vaba. EF-G-GTP hüdrolüüs, E-saidist vabaneb tRNA. - suurema subühiku integraalne reaktsioon, mis ei vaja ribosoomiväliseid lisafaktoreid. 27 Peptidüültransferaasne tsenter – ribosoomide peptiidsideme moodustumist katalüüsiv tsenter – koosneb: rRNA-st (23S rRNA) – ribosoomi suurema subühiku valkudest, 2 tRNA 3’ otsa sidumiskohta (üks aa-tRNA ja teine peptidüül-tRNA CCA järjestuse jaoks). Peptidüül-tRNA 3’ otsa CCA järjestus on osaliselt paardunud 23S rRNA-ga. tRNA nukleotiidi C73 ja 23S rRNA nukleotiidi G2252. Peale peptiidsideme sünteesi või selle käigus paiknevad tRNA-de 3’ otsad ribosoomis ümber. Äsja sünteesitud peptidüül-tRNA 3’ ots asetub endise peptidüül- tRNA kohale ja vana peptidüül-tRNA (peptiidjäägi kaotanud ja muutunud deatsüül-
annaabi.ee 
