perekond ruudiliste sugukonnast; 1216 liiki Lõuna ja Kagu Aasias. Lehed on jagunematud ja nahkjad, valged või roosad õied asetsevad üksikult, paariti või ebasarikõisikuis. Oranzh, kollane või kollakasroheline mahlakas vili hesperiid (ehituselt mari) on enamikul liikidel söödav ja ravitoimeline, sisaldab rohkesti vitamiine, happeid, suhkrut ja glükosiide. Tähtsamaid liike apelsini, greibi, mandariini, pomerantsi ja sidrunipuud kasvatatakse kõikjal lähistroopikas ning kohati troopikas. Vähemal määral viljeldakse ka teisi tsitruseliike, neist tuntumaid: väga suurte (mass kuni 10 kg) laipirnjate või kerajate mõrkjashapude viljadega pomelipuu, suurte piklike paksu ja kühmulisekooreliste hapude viljadega näsaviljaline sidrunipuu, väikeste munajate väga hapude viljadega hapulaimipuu ja sidrunikujuliste magushapude 5
.. Vesi 88,98 g Kalorsus 29 kcal Valgud 1,10 g Lipiidid 0,30 g Tuhk 0,30 g Süsivesikud 9,32 g Kiudained 2,8 g Vitamiin Väärtus 100 g kohta Ø C 53,0 mg Ø B1 0,04 mg Ø B5 0,19 mg Ø B3 0,10 mg Ø B6 0,08 mg Ø B5 0,19 mg Ø E 0,15 mg Ø E 0,15 mg Ø Folaadid 11,0 g Ø A 1,0 g Luteiin+ zeaksantiin11,0 g KASVATAMINE Ø Tänapäeval kasvatatakse sidrunipuud kõige rohkem Ameerika Ühendriikides, Itaalias, Mehhikos, Indias ja Hispaanias. Ø Ajavahemikul 19501970 maailma sidrunitoodang kahekordistus. Ø 2009. aastal toodeti maailmas 13,95 miljonit tonni sidrunit ja laimi. sIDRUNHEIN Ø Sidrunhein on mitmeaastaste taimede perekond kõrreliste sugukonnast. Ø Kasvab Aasias, Indias, Tais, Sri Lankal ja Malaisial. Ø Kogu taimel on tugev sidruni maitse ja lõhn. KUS KASUTATAKSE?
Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Itaalia lähistroopilises vöötmes on vetevõrk hõre. Peamiseks mullaks on pruunmuld. Valdavalt kasvab Itaalias vahemereline taimestik. Seal kasvavad õlipuud, apelsinipuud, sidrunipuud, palmid, mandlipuud jne. Metsades kasvavad puudest kastanid, küpressid, tammed, männid ja lehised. Vahemerelise kliimaga aladel on tiheda asustuse tõttu jäänud loomi väga vähe järele jäänud. Säilinud on näiteks mägikitsed. Metsa on säilinud Itaalias umbes viiendikul riigi pindalast. Maavaradest leidub väävlit (Sitsiilias), elavhõbedat (Toscanas Monte Amiatas), marmorit (Carraras), plii-tsingimaaki (Sardiinias), naftat (Sitsiilias) ja maagaasi (Lombardia madalikul).
Viljakate lammimuldadega Lombardia madalikul, lähistroopiliste punamuldadega rannikumadalikel ja mägede madalamail nõlvul on põllud ja istandikud. See moodustab 50% Itaalia pindalast. Metsa on säilinud mägedes umbes viiendikul riigi pindalast. Alpide madalail nõlvul kasvab tamme- ja pöögi-, kõrgemal kuuse-nulumets. Apenniinides on madalamal igihaljas lähistroopiline mets. Valdavalt kasvab Itaalias vahemereline taimestik. Seal kasvavad õlipuud, apelsinipuud, sidrunipuud, palmid, mandlipuud jne. Metsades kasvavad puudest kastanid, küpressid, tammed, männid ja lehised. Suuri metsloomi on aga vähe. Alpides ja Apenniini mäestikus elab vähesel määral karusid, hunte, kaljukitsi, hirvi, Sardiinias mufloneid, metskasse. Rohkem on rebaseid ja metssigu ning palju on väikekiskjaid, närilisi, roomajaid ja linde. Itaalias on 5 rahvusparki ja 41 looduskaitseala. Rahvuspargid on Abruzzo, Gran Paradiso, Calabria, Stelvio ja Cicero. Rahvastik
(Meensalu,L.; Roosvee,G. 1996:87-88) Sidrun Pärineb Lääne-Aasia, Ees-India ja Lõuna-Hiina aladelt. Talub küllaltki hästi külma- ja kuumaperioode, kuid paremini kasvab siiski subtroopikas. Tänapäeval on sidruni kasvatamine ulatuslikult levinud kogu maailmas, eriti laialdaselt aga Itaalias, USA-s, Hispaanias, Mehhikos, Argentiinas, Vahemeremaades, Hiinas, Lõuna-Aafrikas ja Austraalias. Suurimaks sidrunite eksportijaks Euroopa turgudele on Itaalia kõrval kujunenud Hispaania. Sidrunipuud kasvavad kuni 7 m kõrguseks ja neil esinevad väljakujunenud astlad. Ka sidrunipuud kuuluvad igihaljaste puude gruppi. Nad õitsevad kaks korda aastas. Samal puul võivad üheaegselt olla nii õied kui ka poolvalminud või täisküpsed viljad. Saaki korjatakse kuni kolm korda aastas. Vilja sisu koosneb 7-10 mahlakast seemnekambrist ehk segmendist. Sidrunikoores on palju õlinäärmeid. Pressimisel saadakse koortest väärtuslikku sidruniõli
annaabi.ee 
