puuokstes süngelt, ähvardavalt. 5 PÕIMLAUSE Põimlause on liitlause, mille osalaused on alistusseoses. Kõrvallause täpsustab pealause või teise, kõrgema astme kõrvallause mõnd lauseliiget. Tädi Maali korjas maasikaid ja ostis poest vahukoort, et küpsetada kooki, mida külalistele pakkuda. Alistuv osalause ehk kõrvallause on pealausega seotud sidendi abil. Sidendiks võivad olla · alistavad sidesõnad (et, sest, nagu, kui, sellepärast jne), nt Ta ei söö herneid, sest need ei maitse talle. · siduvad asesõnad (kes, mis, kumb, millal, missugune jne), nt Ütle mulle palun, mis kell on! 6 · Küsiv rõhumäärsõna kas, nt Ega sa ei tea, kas raamatukogu on täna avatud? Kõrvallause võib asetseda põimlauses
kitarri mängida, kuid klaverit mängib ta hästi. · koma, semikooloni, kooloni või mõttekriipsuga, nt Ema keedab kohvi, isa loeb ajalehte. Rindlauses peab öeldis olema igas osalauses, vastasel juhul on tegemist koondlausega. Põimlause Põimlause osalausete vahel on alistusseos, see tähendab, et üks osalause on alistatud teisele. Alistuv osalause ehk kõrvallause on pealausega seotud sidendi abil. Sidendiks võivad olla · alistavad sidesõnad (et, sest, nagu, kui, sellepärast jne), nt Ta ei söö herneid, sestneed ei maitse talle. · siduvad asesõnad (kes, mis, kumb, millal, missugune jne), nt Ütle mulle palun, miskell on! · Küsiv rõhumäärsõna kas, nt Ega sa ei tea, kas raamatukogu on täna avatud? RINDLAUSE Rindlause on lause, kus on vähemalt kaks öeldist ja mille osalausete vahel on rinnastusseos.
Kevadel ehitati kasvuhoone,et lastel oleks tomatit ja kurki;kartuleid pandi nii palju maha,et neid jätkuks üle talve;põrsa võtmise üle peeti veel aru. Põimlauses on alati üks osalause,mis onteistest tähtsam,seda osalauset nim.pealauseks.Teised osalaused mida kasutatakse kõrvallauseteks on talle alistatud st nad kuuluvad pealause koosseisu mingi lauseliikmena(v.a öeldisena).Pealause ja kõrvallause alistust väljendatakse alistava sidendi abil,mis paikneb kõrvallause algul.Alistavaks sidendiks võivad olla sidesõnad:et,kui,kuna,sest,kuni,kuigi,ehkki,nagu,justkui,siis kui,sellepärast et jt.,ning küsisõnad,asesõnad ja nende käände vormid.Tähelepanu tuleb pöörata küsisõnade mis?kes?/milline? Õigele kasutamisele.(nt.Selgusid asjaolud,mida tuleb kindlasti arvestada.Talle tehti ettepanek,mida ta ei saanud täita.)*Asesõnu milline ja missugune sobib sidendina kasutada vaid siis,kui viidetakse aja omadusele aga mitte asjale endale.(nt.Maja on sellist
PÕIMLAUSE osalaused on alistusseoses. Kõrvallause täpsustab pealause või kõrgema astme kõrvallause mõnd lauseliiget. Kõrvallauset seob pealausega alistav sidend, mis kuulub kõrvallause koosseisu ja paikneb selle algul, ning kõrvallause vaste pealauses (see võib vahel ka ära jääda). Vaatasin (seda), millele ta osutas. Rebase-onu teadis, et Jänku-onu tuleb varsti oma nukku vaatama, ja puges põõsasse peitu. Sidendiks võivad olla alistavad sidesõnad: ehkki, et, justkui, kui, kuigi, kuna, kuni, nagu, otsekui, sest; ühendsidesõnad e mitmesõnalised sidendid: siis kui, sellepärast et, ilma et, sel ajal kui, selle nimel et, nii et, nii nagu, vaatamata sellele et, olgugi et, niipea kui, enne kui jt; küsiv rõhumäärsõna kas ja sidesõna ega (kas tähenduses); küsiv-siduvad o asesõnad: kes (kelle, keda jne), mis, kumb, missugune, milline;
annaabi.ee 
