· Punaarmee üksused olid nõrgenenud ning alahindasid Eesti Vabariigi võitlusvõimet · Eestisse saabusid vabatahtlikud abilised Soomest, Rootsist, Taanist ning Inglise laevastik · Eestil oli andekas väejuhatus . Vabadussõja tähtsus: · I eestlaste täielikult võidetud sõda · oli osa uue Euroopa sünnist I maailmasõja järel Tartu rahu tähtsus: · mõlemad riigid tunnustasid teineteist · sõlmiti diplomaatilised sidemeed Tartu rahulepingu sisu: · NV tunnustas tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal eesti rahva kohta · pandi paika piirid · Eesti sai 15 mln kuldrubla · NV lubas mitte takistada eestlaste tagasipöördumist kodumaale · lepiti kokku omavahelise kaubanduse arenemises · vangid vabastati · Venemaa andis Eestile üle eesti alale jäänud ettevõtete aktsiad ja
1. Eesti iseseisvumise eeldused: a)majanduslikud eeldused: *seoses talude päriseksostmisega muutus talupoeg oma maa peremeheks *algas tööstuse areng b)poliitilised eeldused: *hakati looma erakondi, esile kerkisid eesti poliitikud *tõusis eestlaste osatähtsus maa-ja linnaomavalitsustes c)kultuurilised eeldused: *välja kujunes rahvuslik haritlaskond *ühtlustus kirjakeel *rahva eneseteadvust suurendasid suurüritused(laulupidu, folklooripäevad jne) 2. Momendid Eesti ja Venemaa elus ning rahvusvahelisel tasandil, mis aitasid kaasa Eesti iseseisvumisele: a)Eesti: *erakondade kujunemine *kubermangude liitmine b)Venemaa: *tsaari loobumine võimust *vene sõjaväe nõrkus c)rahvusvahelisel tasandil: *impeeriumide lagunemine ...
*soomusrongide diviisioon (Pitka algatusel) *vabatahtlike üksused (Kalevlaste Malev, Kuperjanovi partisanid, Skautpataljon, kooliõpilased) Tartu rahu punktid: *Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust igavesti (I riigina, kuid ainult 4 aastaks) *piir (Narva tagune, Petseri maa) *sõjapõgenikud koju tagasi *NV maksis Eestile sõjamaksu kullas (mis hiljem küll kadus) Tartu rahu tähtsus: *mõlemad riigid tunnustasid teineteist *sõlmiti diplomaatilised sidemeed Eesti vabadussõja tähtsus: *I eestlaste täielikult võidetud sõda *oli osa uue Euroopa sünnist I maailmasõja järel (uued riigid Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Austria, Jugoslaavia) Võidu põhjused: *abi väljast *oma kaitsevägi *kindlad juhid, suunasid *patriotism, sõda vabaduse nimel *Punaarmee üksused olid nõrgenenud ning alahindasid Eesti Vabariigi võitlusvõimet *Valitsus suutis koondada vabariigi ressursid: a) kõik maj
Külafilosoof. See avab teatud võimalused. Sotsiaalne kapital: tegelike ja potentsiaalsete ressursside kogusumma, mis tuleneb vastastikusel tunnustusel rajanevastttutvuste püsivast võrgustikust. Keegi teine annab selle. Seotud agendi võimalustega suhelda ringkondadega /osaleda teatud grupis, kus jagatakse tunnustust või kus on võimlaik saada tutvusi nende ringkondadega, kus ühiskondlikut tunnustust jagatakse. = sotsiaalsed sidemeed /suhted /ligipääs kollektiivsele kapitalile indiviidi omatav sotsiaalse kapitali hulk sõltub suhtevõrgustiku suurusest ja kapitali (ma, ku, sü) hulgast, mida valdavad võrgustikus osalejad elraldi võetuna. Sotsiaalse kapitali taastootmine nõuab pidevat pingutust. Sümboolne kapital võib olla ka mistahes muu kapital, kui sotsiaalsed agendid seda tajuvad, st tunnevad ära, tunnustavad, väärtustavad, konkreetse kapitali jaotusstruktuuri
suveräänõigustest, mis olid Venemaal eesti rahva kohta · pandi paika piirid · Eesti sai 15 mln kuldrubla · NV lubas mitte takistada eestlaste tagasipöördumist kodumaale · lepiti kokku omavahelise kaubanduse arenemises · vangid vabastati · Venemaa andis Eestile üle eesti alale jäänud ettevõtete aktsiad ja sadamatesse jäänud laevad Tartu rahu tähtsus: · mõlemad riigid tunnustasid teineteist · sõlmiti diplomaatilised sidemeed 7. Eesti Vabariik 1920-1940 (sisepoliitika, majandus, välispoliitika) Sisepoliitika Majandus välispoliitika · Mitmeparteiline · Põhiprobleem: · Põhiprobleemid: demokraatia liigne seotus tunnustus ja · Parteid: Põllumeeste Venemaaga julgeolek
ebavajalike aadlike mahasurumiseks. Küsimus isiku rollist ajaloos. Kes teevad ajalugu - massid, klassid (20ndatel, kaubanduslik kapital), üksikisikud? 30ndatel isikute esiletõus (suured isikud, kes teevad Vene riigi suureks Peeter I, Lenin, Ivan Grosnõi). Vastased, reeturid oluline Stalini ajal (lääs, välised jõud ohtlikud, kes valitseja geeniuse kaudu kasutavad õigustatud vahendeid). Robert Vipper (1859 1954) saksa päritolu, Moskva tugevad sidemeed. 1922 ,,Ivan Groznõi" raamat, pisike- annab idealiseeriva vaate tema kohta, vb kuri aga geenius. Omas ajas seda ei pandud teeneks (pidi nõuka Vmlt lahkuma, läks Läti Ülikooli 1944ni seal). Läti kontekstis Roberts Vippers. 30ndatel sai ametlikuks see raamat, tunnustati. 1943 sai uuesti Moskva ülikooli professoriks, tunnustati. 1945- I seeria Ivan Julma film. II seeria ei tulnud Stalini meelejärgi, alles 1958.a linastus. Kas sahtlisse kirjutati Ivan Groznõi kohta
annaabi.ee 
