3. asendaja kontaktid 4. enda kontaktid kiireloomulisteks küsimusteks 5. viisakusvormel (nt parimat, lugupidamisega) Kirjutatakse, et ollakse nt töölähetusel välismaal sellest kuupäevast selleni. Kirjale vastatakse 24 tunni jooksul. Kui on mahukas kiri, panna kaasa manus. Kui vähe teksti, siis võib panna kirja sisse (2 rida wordi teksti). Vältida lühendeid, slängi, kirjavigu ja järjest suuri tähti (=karjumine). Kirjavähemärgi järel on tühik ALATI! Sidekriipsule tühikuid ei panda. Mõttekriipsul on mõlemal pool tühik (on pikem, enter klahviga saab). Sulgudel on ees ja taga tühikud, kuid sees ei ole. Tühikuid ei tohi olla ka jutumärkidel. Kooloni ees ei ole tühikut, järel küll.
ega klassinumbri ja tähe vahel. Näiteid: Koosolek toimus 15.09.2014 kell 15.45. Jüri Tamm õpib 10.c klassis. Osalausete vahel olevat mõttekriipsu ümbritsevad üldjuhul mõlemalt poolt tühikud. Näiteid: Jüri Tamm puudub – ta on haige. Kui mõttekriips asendab sõna „kuni“, siis tema ette ega järele üldjuhul tühikut ei panda. Näiteid: Jüri Tamm puudub 1.–3. aprillini 2013. Kauplus on lahti E–R 9–17. Sidekriipsule paarissõnades, kaksiknimedes, tähe/numbri ja sõna kokkukirjutistes ei eelne ega järgne tühikut. Näiteid: Väike-Maarja, edasi-tagasi, ostu-müügileping, C-vitamiin, de-mitmus, 40-aastane Sidekriips, mis märgib liitsõnas korduvat ees- või järelosa, on tühikuta oma täiend- või põhisõna küljes, sellele aga järgneb/eelneb tühik. Näiteid: alg- ja põhikool, sünnisaasta, -kuu ja -päev, ees- ja perekonnanimi
Esimene element koosneb ühest või kahest tähest, mis määrab seadise liigi: T - türistor, TC - sümistor, T3 - suletav türistor. Teine element on number, mis on modifikatsiooni järjekorranumbriks. Kolmas element on number, mis määrab kinnituse keerme ja võtme mõõtme (näit. 1 - keere M8, võti 11). Neljas element on ühekohaline number, mis määrab konstruktsiooni: 1 - paindväljaviikudega, 2 - jäikväljaviikudega, 3 - tabletikujuline. Viies element järgneb sidekriipsule ja näitab pärivoolu amprites. Kuues element järgneb samuti sidekriipsule ja näitab lubatavat impulss-vastupinget sadades voltides. Näiteks TC 122-20-5 on sümistor, kinnitusvariant 2, jäikväljaviikudega, pärivoolule 20 A, lubatava vastupingega 500 V. ELEKTROONIKAKOMPONENDID Ik. 71 III ELEKTRONOPTILISED SEADISED Elektronoptilised seadised võimaldavad muuta elektrilisi signaale optilisteks, s.o
Esimene element koosneb ühest või kahest tähest, mis määrab seadise liigi: T - türistor, TC - sümistor, T3 - suletav türistor. Teine element on number, mis on modifikatsiooni järjekorranumbriks. Kolmas element on number, mis määrab kinnituse keerme ja võtme mõõtme (näit. 1 - keere M8, võti 11). Neljas element on ühekohaline number, mis määrab konstruktsiooni: 1 - paindväljaviikudega, 2 - jäikväljaviikudega, 3 - tabletikujuline. Viies element järgneb sidekriipsule ja näitab pärivoolu amprites. Kuues element järgneb samuti sidekriipsule ja näitab lubatavat impulss-vastupinget sadades voltides. Näiteks TC122-20-5 on sümistor, kinnitusvariant 2, jäikväljaviikudega, pärivoolule 20 A, lubatava vastupingega 500 V, 80 7. VÕIMENDID 7.1. Võimendite liigid ja neid iseloomustavad parameetrid Võimendiks nimetatakse seadet mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine võimalikult väikeste signaali kuju moonutustega.
Teine element on number, mis on modifikatsiooni järjekorranumbriks. Kolmas element on number, mis määrab kinnituse keerme ja võtme mõõtme (näit. 1 - keere M8, võti 11). Neljas element on ühekohaline number, mis määrab konstruktsiooni: 1 - paindväljaviikudega, 2 - jäikväljaviikudega, 3 - 58 tabletikujuline. Viies element järgneb sidekriipsule ja näitab pärivoolu amprites. Kuues element järgneb samuti sidekriipsule ja näitab lubatavat impulss-vastupinget sadades voltides. Näiteks TC122-20-5 on sümistor, kinnitusvariant 2, jäikväljaviikudega, pärivoolule 20 A, lubatava vastupingega 500 V, 59 7. VÕIMENDID 7.1. Võimendite liigid ja neid iseloomustavad parameetrid
annaabi.ee 
