kalaaurude sissehingamine. Väga allergeensed on koorikulised (nt krevetid, krabid), mis sisaldavad kolme temperatuurile vastupidavat valku. Ülitundlikkust võib põhjustada nii nende liha kui isegi keeduvesi. Molluskid (nt jõekrabid, austrid) tekitavad allergiat harva. Sagedamini on nende söömise tagajärjel ilmnenud kaebuste põhjuseks toidutalumutus või mürgistus. LIHA ka sealiha tekitab harva allergiat. Kui vaevused tekivad, on need tingitud tavaliselt sidekoerakkudest vabanevast histamiinist, liha töötlemisel kasutatud värvainetest (erütrosiin) 10 või säilitusainetest (nitritid). Linnulihast võib tekkida allergia siis, kui inimene on ülitundlik muna või linnusulgede suhtes. Veiseliha allergia on sagedasem neil, kes ei kannata piima. KAUNVILJADEST tekitavad allergiat herned, oad, soja, läätsed, kusjuures sümptomeid võib nenest anda üks või mitu.
Meestel: 22 autosoomi+xkromosoom või 22 autosoomi ja y+kromosoom (heterogameetsed) gameetsugurakk Katteelundkond Katteelundkonna moodustab nahk. Naha ehitus 1. Marrasnahk tema pindmist kihti nimetatakse sarvkihiks. Koosneb surnud rakkudest, mis on tihedalt üksteise kõrval. Sarvkihi all asuvad epiteelkoe rakud, mis on võimelised jagunema. Marrasknahast moodustuvad karvad, küüned, ja juuksed. 2. Pärisnahk on sidekoerakkudest ja asub marrasknaha all. selles on rohkesti vere, ja lünfisooni, retseptoreid, higi ja rasunäärmeid ning karvanääpse. Naha funktsioonid: katab ja kaitseb mehaaniliste vigastuste eest, tõvestavate pisikute eest, kehale võõraste ainete eest ning veekaotuse eest. meeleelund marrasknaha ja pärisnaha ülaosas asuvad retseptorid. Need saadavad külma, kuuma, rõhu ja valuärrituse korral impulsse peaaju vastavasse piirkonda. talitleb erituselundina eritab higi ja rasu
Torujad organid · Kihilise ehitusega - kestad (tunicae), mis omakorda koosnevad kihtidest (laminae). · Eristatakse kolme kesta: · I. Limaskest sisemine (t.intima, t.mucosa) · II. Lihaskest keskmine (t.muscularis, t.media) · III. Adventitsiaalkest välimine (t.adventitia) v.serooskest (t.serosa) Limaskestal eristatakse kihte: 1) epiteel - valendiku pool 2) limaskesta päriskiht e. proopria - epiteeli all 3) limaskesta lihaskiht 4) submukoosa - koosneb põhiliselt sidekoerakkudest, kuid sageli paiknevad seal näärmed Limaskest Nahk 1. Epiteel 1. Epidermis 2. Proopia ehk päriskiht 2. Dermis (koorium) ehk pärisnahk 3. Submukoosa 3. Hüpodermis (subkuutis) ehk alusnahk Luukude ja luud Koostis: · 25% vett ja 75% kuivkaal, · viimasest
kasvanud juba nii suureks, et täidab kogu emakaõõne. Koorion e. kõldkest koosneb siledast kõldkestast ja tihedahatulisest kõldkestast. Tihedahatuline kõldkest moodustab plastenta lootepoolse osa. Amnion e. loote vesikest moodustab suletud ümbrise lootele ja teda ümbritsevale looteveele. Amnion asub vahetult koorionil ning läheb üle nabaväädile. Amnion koosneb silindrilisest ja kuubilisest epiteelist ning sidekoerakkudest, ta eritab lootevett. Raseduse kasvades suureneb amnioniõõs kiiresti ning loodet ümbritseva lootevee hulk kasvab. Platsenta Platsenta talitlus algab raseduse 12.-14.nädalal. Platsenta moodustub basaaldetsiiduast ja tihedahatulisest kõlkestast ning kinnitub tavapäraselt emaka eesmisele või tagumisele seinale. Raseduse lõpul on platsenta läbimõõt 15-18cm, paksus 2-4cm ning kaal 500-600g. Platsenta lootepoolne pind on kaetud amnioniga, mis läheb üle ka nabaväädile
annaabi.ee 
