kr hõbe) · Esinevad laialdaselt võrgustikuna retikulaarses sidekoes, hambapulbis, limaskestades, epiteeli ja sidekoe piiril, vöötlihaskiudude, rasvarakkude, verekapillaaride jt. struktuuride ümber. Amorfne põhiaine · Amorfne põhiaine ümbritseb rakke ja kiude ning täidab kolloidse substantsina kõik vaheruumid sidekoes · Põhiaine vahendusel toimub ainete vahetus vere ja organite parenhüümrakkude, aga ka vere ning sidekoerakkude vahel Glükoosaminoglükaanid (GAG) · Fibroblastid sünteesivad sidekoe põhiaine glükoosaminoglükaane, mis komplekseerudes valkudega moodustavad proteoglükaane · GAG eri rühmad (vt. biokeemia) kondroitiinsulfaadid keratiinsulfaadid dermataansulfaat hepariin ja heparaansulfaat hüaluroonhape (hüaluronaat) Proteoglükaani subühikud Tüvivalk
Üks silmatorkavamaid vananemise tundemärke on näo-, kaela- ja silmaümbrusnaha kortsude teke. Kortse põhjustavad peamiselt järgmised tegurid: · Vananemine- vananemine on loomulik protsess, mis kulgeb läbi aastate ning mida iseloomustavad kindlad biokeemilised, histoloogilised ja füsioloogilised muutused kehas. Pärisnahk õheneb kahel põhjusel. Üheks põhjuseks on rakuvälise maatriksi jaoks olulisi makromolekule (kollageeni, elastiini, fibronektiini jne) tootvate sidekoerakkude arvu vähenemine. Teiseks põhjuseks on fibroblastide sünteetilise aktiivsuse langus. Samas kutsuvad muutused kollageenivõrgustikus esile esimeste nahakortsude tekke. Seega on vananemise aeglustamise seisukohalt äärmiselt 4 oluline kaitsta olemasolevaid kollageenikiude ning aktiveerida naharakkude uuenemisprotsessi. · Näolihaste liigne stimuleerimine näoilmete pideva muutmise teel (miimikakortsud) -
rindkereõõne mesoteel → Ühekihiline lameepiteel, e) Maolimaskesta, emaka limaskesta pindmise kihi ja munajuha epiteelid → Ühekihiline silinderepiteel 50.Millist mõju avaldavad müeliintuped närviraku pikkade jätkete ümber erutuse levikule närvikius? Müeliinkattega närvikiud juhivad erutust paremini kui müeliinkatteta närvikiud. 51.Millised alltoodud väidetest on tõesed? Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. *Erinevalt sidekudedest, kus kiud on sidekoerakkude rakuvälised produktid, on vöötlihaskoes kiud ise vöötlihasrakud. *Südamelihase kokkutõmbeid algatavad südames endas tekkivad impulsid. *Skeletilihaste kontraktsiooni vallandab motoorse närvi kaudu leviva aktsioonipotentsiaali jõudmine neuromuskulaarse sünapsini. 52.Millised alljärgnevatest on vöötlihaskiu kokkutõmbevalgud? *Aktiin *Müosiin 53.Milliseid lihaseid moodustab milline lihaskude?
ka metslinnud ja -loomad. Haiguspuhangud tekivad sagedamini soojal aastaajal. Patogenees: Viirus tungib organismi naha, hingamis- ja seedetrakti limaskesta ja silmasidekesta kaudu. Lümfiga kantakse viirus nakatamise kohast lähimatesse lümfisõlmedesse, kus toimub viiruse teisene paljunemine. 3.- 4. päeval tungib viirus vereringesse ja tekib vireemia, mida iseloomustab palavik. Verega kandub viirus imaskestadesse ja nahka, kus põhjustab sidekoerakkude vohamist ja diferentseerumise mitmetuumalisteks müksoomirakkudeks. Veresoonte seina läbilaskvus suureneb ja tekib nahaalune turse. Lümfisõlmedes ja kopsudes tekib eksudatiivne põletik. Verega kandub viirus limaskestadesse ja nahka, kus põhjustab sidekoerakkude vohamist ja iferentseerumise mitmetuumalisteks müksoomirakkudeks. Veresoonte seina läbilaskvus suureneb ja tekib nahaalune turse. Lümfisõlmedes ja kopsudes tekib eksudatiivne põletik.
ninanõres. · Viirust levitavad ka verdimevad putukad Patogenees Viirus tungib organismi naha, hingamis- ja seedetrakti limaskesta ja silmasidekesta kaudu. Lümfiga kantakse viirus nakatamise kohast lähimatesse lümfisõlmedesse, kus toimub viiruse teisene paljunemine. 3.- 4. päeval tungib viirus vereringesse ja tekib vireemia, mida iseloomustab palavik. · Verega kandub viirus limaskestadesse ja nahka, kus põhjustab sidekoerakkude vohamist ja diferentseerumise mitmetuumalisteks müksoomirakkudeks. · Veresoonte seina läbilaskvus suureneb ja tekib nahaalune turse. Lümfisõlmedes ja kopsudes tekib eksudatiivne põletik. Kliiniline pilt · Haiguse peiteperiood kestab 4-10 päeva. · Haigus kulgeb ägedalt, harvem alaägedalt või krooniliselt. · Küülikute müksomatoosil eristatakse: klassikaline - tursetega kulgev vorm sõlmjas - kasvajaliste moodustistega vorm
annaabi.ee 
