Tartu Tervishoiu Kõrgkool OTE17 Anu Kelder LÖÖVE TÄISKASVANUL Seminaritöö õppeaines erakorralised seisundid Juhendaja: Karin Kaigas RN Tartu 2017 Nahalööbeid esineb täiskasvanutel väga mitmete haigusseisundite korral nagu näiteks ägedate infektsioonide, südame sisekesta põletike, põletikuliste soolehaiguste, sidekoehaiguste, allergiliste reaktsioonide ja ka üldhaiguste korral. Lööve võib tekkida äkki koos palaviku tõusuga, ilma palavikuta või olla ka krooniline. Lööbe levimise kiirus võib olla väga erinev alates mõnest tunnist kui kuudeni. Valu esineb tavaliselt bakteriaalsete või viirusinfektsioonide (Erysipelas, Herpes zoster) korral. 1. Lööbega viirusinfektsioonid: Enteroviirused : Coxsackie viirus: lööve vesikulaarne Herpesviirused:makulopapuloosne lööve areneb villideks
Ainevahetushäired, mis väljenduvad sidekoekiudude muutustes ja valkude ladestumises põhiainesse. Siia kuuluvad Mukoidne paisumus seisneb muutustes, mille puhul kuhjuvad glükosaminoglükaanid. Fibrinoidne paisumus seisneb valgulise aine fibrinoidi ladestumises sidekoes. Hüalinoos hüaliini ladestumine rakkudevahelisse ainesse. Amüloidoos ehk valguainevahetuse häire. Fibropaatiad sidekoe kiudude kahjustused. Mukoidne paisumus Esineb infektsioonide, süsteemsete sidekoehaiguste ja allergiliste seisundite puhul. Suhteliselt kerge vorm. Võimalik on ennistus, kuid ka üleminek fibrinoidseks paisumuseks. Fibrinoidne paisumus Siin algab verevalkude väljumine sidekoesse, mis koos sidekoe põhikoe valkude laguproduktidega moodustab fibrinoidi. Esineb kollagenooside (reuma, reumotoidartriit, sklerodermia, nodoosne periarteriit), hüpertoonia, infektsioos-allergiliste haiguste jne korral. Tekib armistumine või üleminek hüalinoosiks. Hüalinoos
Rühivead jaotatakse: struktuursed (ehituslikud) ja funktsionaalsed (talituslikud). Passiivne rüht – üldine lõtvus Lameselgsus Kumerselgsus: - kühmselgsus (küfoos) - Ümarselgsus Nõgusselgsus Skolioos = vildakselgsus – lülisamba kõverdumine külgsuunas. Struktuurne skolioos: Idiopaatiline – 95% Neuromuskulaarne Kongenitaalne Sidekoehaiguste poolt tingitud Traumajärgne Kasvatajatest tingitud jne Koolieas Halb päevarežiim Kauaaegne istumine ebaõiges asendis Istumine ebasobivas pingis Halb valgustus Raske koolikott Ebaratsionaalne toitumine Üleväsimus Ohutu ja tervist edendv käitumine Ohutus on seisund, kus igasugused ohud, millised võivad tekitada kahjustusi, on kontrolli all, et säiliks inimeste ning ühiskonna tervis ja heaolu.
sellest, et autoantikehad reageerivad mitmesuguse lokalisatsiooniga rakkudega. Kui on tegemist süsteemsete nähtudega, on alati vajalikud verepilt, uriinianalüüs, neeru ja maksa funktsiooni näitajad. Selle kõrval on enamlevinud testiks (just reumatoloogias) ANA määramine. ANA testi sensitiivsus ning spetsiifilisus on kõige kõrgem just süsteemse luupuse korral, oluliselt madalam on see aga teiste süsteemsete sidekoehaiguste korral ja samuti vanemaealistel patsientidel. Spetsiifiliste autoantikehade uuringud (nt anti-dsDNA, anti-Ro, anti- La jne) ei ole rutiinuuringud. Koesobivusantigeenidest on enam levinud HLA-B27 määramine, mis on oluline marker spondüloartropaaatiate korral. Organspetsiifikata autoimmuunhaiguste diagnoosimiseks kasutatakse: otsest immunofluorestsentsmeetodit, milles uuritavaks materjaliks on koelõik. Määratakse antigeeni
annaabi.ee 
