ühtlasel temperatuuril (0...+2°C) mõned päevad. Värske veiseliha laagerdumisaeg võib ulatuda ühest kuni nelja nädalani (olenevalt liha kvaliteedist ja edasisest kasutusest). See toimub lihatööstustes !! Eriti kvaliteetsel veiselihal on läbi tai näha väikesed rasvatäpid, mis annab tunnistust nn marmorlihast. Viimane on hea toitumusega veiste laagerdatud liha, mis on mahlasem ja parema maitsega. Lihaskiud on marmorlihal tumepunased ja sidekiud paistavad väikeste täppidena. Veiselihast tükilihade enimlevinud kasutusalad Antrekoot (entrecote) ehk turjaliha on rasvaga läbikasvanud kondita liha. Sobib grillimiseks, praadimiseks, hautamiseks. Abatükk kondiga on sobiv supi jaoks. Kondita abatükk sobib guljasiks ja böfstrooganoviks. Abatüki lihased on ebakorrapärased, küllalt soonelised ja piisava rasvasisaldusega. Tagaosa lihased (sise-, välis-, ja ristluutükk) on
Toidupurusti Toidupurusti näeb välja nagu roostevabast terasest või plastist kastrul, millel on augustatud põhi ja sisemine vänt-käepide. Purustil võivad olla ka eenduvad sangad, mis võimaldavad selle turvaliselt kastruli või kausi kohale kinnitada. Põhjas on mõlakujuline ringtera, mis pöörleb vastu perforeeritud terasketast. Käepidet keerates surub tera toiduained läbi aukude kaussi või kastrulisse, mille kohale purusti on asetatud, jättes koored, seemned ja sidekiud purusti põhjale. Mõnel purustil on erineva konsistentsiga püreede valmistamiseks vahetatavad kettad. Toidupurustid kohtlevad toiduaineid õrnemini kui elektrilised köögikombainid ning püree tuleb ühtlasem. Kartulitamp Massiivne traatrest või perforeeritud metallketas on kinnitatud tugevale käepidemele. Kartulitamp purustab keedetud kartulid või muud köögiviljad kiiresti ja ühtlaselt. Köögiviljapress
Sea- ja vasikaliha ei laagerdata. Paraku tehakse seda ka veiseliha puhul Eestis veel üsna vähe, samas kui mujal maailmas on see laialt levinud. Nii nagu lihaveiste kasvataminegi on ka veiseliha laagerdamine Eestis järjest hoogu kogumas. Eriti kvaliteetsel veiselihal on läbi tai näha väikesed rasvatäpid, mis annab tunnistust nn marmorlihast. Viimane on hea toitumusega veiste laagerdatud liha, mis on mahlasem ja parema maitsega. Lihaskiud on marmorlihal tumepunased ja sidekiud paistavad väikeste täppidena. Lihale, eriti veiselihale, on iseloomulik valedel hoiutingimustel oma värvi muuta - algul on liha ilus-punane, kuid seistes muutub liha pind hallikaks-tuhmimaks. Värvitoon muutub seoses hapniku osakaaluga ümbritsevas keskkonnas. Kui hapniku osakaal on väike siis liha värvus muutub hallikamaks. Seega hapnik tagab lihale ilusa kaubandusliku välimuse. Sealiha Sealiha on välimuselt oluliselt heledam, suurema rasvasisaldusega ega ole nii sidekoerikas kui
hoiutemperatuurist. Sea- ja vasikaliha ei laagerdata. Paraku tehakse seda ka veiseliha puhul Eestis veel üsna vähe, samas kui mujal maailmas on see laialt levinud. Nii nagu lihaveiste kasvataminegi on ka veiseliha laagerdamine Eestis järjest hoogu kogumas. Eriti kvaliteetsel veiselihal on läbi tai näha väikesed rasvatäpid, mis annab tunnistust nn marmorlihast. Viimane on hea toitumusega veiste laagerdatud liha, mis on mahlasem ja parema maitsega. Lihaskiud on marmorlihal tumepunased ja sidekiud paistavad väikeste täppidena. Lihale, eriti veiselihale, on iseloomulik valedel hoiutingimustel oma värvi muuta - algul on liha ilus-punane, kuid seistes muutub liha pind hallikaks-tuhmimaks. Värvitoon muutub seoses hapniku osakaaluga ümbritsevas keskkonnas. Kui hapniku osakaal on väike siis liha värvus muutub hallikamaks. Seega hapnik tagab lihale ilusa kaubandusliku välimuse. 2.2Sealiha Sealiha on välimuselt oluliselt heledam, suurema rasvasisaldusega ega ole nii
annaabi.ee 
