2) baltisakasa parunid, 3) kommunistid. Kommunistide põrandaalune tegevus kujutas enesest suurimat ohtu. Kümendi alguses saavutasid siinsed kommunistid märkimisväärset edu, kasutades sõjajärgseid majandusraskusi. Nõudes avalikult vaid töörahva elukvaliteedi parandamist, valmistus EKP samal ajal salaja relvastatud võimuhaaramiseks. Mäss teostati 1.detsember 1924.a.,mil umbes 300relvastatud võitlussalklast tungisid Tallinnas kallale valitsusasutustele, sidekeskustele ja sõjaväeosadele. Riigipöörde katse suudeti maha suruda mõne tunniga, enne veel kui mässulised jõudsid pöörduda abipalvega Moskva poole. Poliitilise stabiilsuse suurenemine. Mäss kujunes EKP jaoks enesehävitamiseks, kuna rahvas pööras vägivallatsejatele kindlalt selja. Võitluseks riigivastaste jõududega võeti parlamendis vastu riigikorra kaitse seadus ja pandi uuesti alus kodanike vabatahtlikule relvaorganisatsioonile- Kaitseliidule. Võeti
EKP tegutses Moskvas käskude kohaselt ja toetusel. Selle programmis seati üles Eesti valitsuse kukutamise, nõukogude võimu kehtestamise ja Nõukogude Liiduga ühinemise nõue. Nõudes avalikult vaid töörahva elukvaliteedi parandamist, valmistus EKP samal ajal salaja relvastatud võimuhaaramiseks. 4 Mäss teostati 1. Detsembril 1934 aastal, mil umbes 300 relvastatud võitlussalklast tungis Tallinnas kallale valitsusasutustele, sidekeskustele ja väeosadele. Selle käigus hukkus 21 rahulikku kodanikku ja 20 mässulist, suur oli sõjakohtute otsusel hukatute arv. Mäss kujunes EKP jaoks enesehävitamiseks, kuna rahvas pööras vägivallavalitsejatele kindlalt selja. Kümnendi lõpus oli parteil Eestis vaid umbes 3000 liiget, kellest üle poole olid vangistatud. Kommunistidest lähtuvalt ohu tunnetamine sundis erakondi tihedamalt koonduma, unustades ajutiselt omavahelised lahkhelid
tegevus, sõjaväeline riigipööre, vaikiv ajastu, juhitav demokraatia esimene põhiseadus- 15. Juuni 1920 kehtestas laialdased kodanikuõigused: kodaniku võrdsus seaduse ees, isiku- ja varapuutumatus, õigus eraomandile 1924. aasta riigipöördekatse- 1 dets. umbes 300 relvastatud võitlussalklast tungis Tallinnas kallale valitsusasutustele, sidekeskustele ja sõjaväeosadele. Kuna sõdurid jäid kindlaks/truuks valitsusele, suudeti riigipööre maha suruda mõne tunniga, enne veel, kui mässulised jõudsid pöörduda abipalvega Moskva poole. Sisepoliitiline kriis- elujärje halvenemise süüdlasi nähti erakondades. 1931. aastal tehti katse olukorra tervendamiseks erakondade liitumise teel. Vabadussõjalaste tegevus- ehk vapsid nõudsid põhiseaduse muutmist
Algas loodusvarade kasutamine Palju tehaseid, tööstus (põlevkivi), tikuvabrikud, paberivabrikud, tekstiilitööstus, masinatööstus, 1.detsember 1924 mäss Sisepoliitiline vapustus, + Õpikus välispoliitika all, kuna selle taga oli nõukogude liit ja Komitern (kommunistlik internatsionaal + Täideviija Eestis oli EKP (Eesti Kommunistlik Partei) U 300 ründajat + mehed tungisid Tallinnas kallale valitsusasutustele, sidekeskustele ja sõjaväeosadele. Kuna töölised ja sõdurid vastupidiselt lootustele mässuga ei ühinenud, suruti puts mõne tunniga maha. Hukkus 20 mässulist ja 21 valitutsuse toetajat, samuti teedeminister Kark Hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut Kaitseliidut taasärkamine Majandus Eesti oli üks arenenumaid piirkondi, kuid kadusid nii toorainebaasid kui turud - majandussidemed Venemaaga katkesid.
Loomulikult tekitas rahvas rahulolematust fakt, et keskmiselt püsis valitsus vaid 11 kuud. Osavasti kasutasid olukorda NSVL toetusel tegutsenud kommunistid. Nende loosungid nõudsid lühemat tööpäeva, palga tõstmist ja riiklike pensione. Kuigi EKP oli keelatud, pääsesid kommunistide esindajad varinimekirjade kaudu ka Riigikokku. Samal ajal valmistuti relvastatud võimuhaaramiseks. Mäss toimus 01. dets 1924 kui ca 400 relvastatud meest tungisid Tallinnas kallale valitsusasutustele, sidekeskustele ja sõjaväeosadele. Kuna töölised ja sõdurid vastupidiselt lootustele mässuga ei ühinenud, suruti puts mõne tunniga maha. Mässu tulemusena langes kommunistide maine rahva silmis väga madalale. Teiseks oluliseks tagajärjeks oli Kaitseliidu taasärkamine ja hoogne areng. EVR AASTAIL 1930-1934 1930 aastal jõudis Eestisse "Suure Depressiooni" mõju. Esmalt hakkasid langema hinnad Euroopas, seejärel siseturul
annaabi.ee 
