Revolutsioon algas esmaspäeval, 5. novembril 1917 Tallinnas. Seda juhtis Eestimaa Sõja- Revolutsioonikomitee. Komitee koostas üksikasjaliku tegevuskava ning kinnitas oma esimesel koosolekul juhised raudtee-, posti- ja telegraafikomissaridele. Otsustati määrata revolutsioonikomitee komissarid Tallinna raudteejaamadesse ja saata tegutsemisjuhised kõigile Eestimaa nõukogudele. Kell 21 hõivasid Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee korraldusel bolsevike salgad Tallinnas raudteejaamad ja sideasutused, kaasa arvatud merekindluse staabi telegraafi. Sideaparaatide juurde pandi valvesse soldatid ja madrused. Merekindluse juhtkond ei jõudnud osutada mingit vastupanu. Võimu haaras Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille esimees oli bolsevik Jaan Anvelt. Järgmistel päevadel saadi võim ka mujal Eestis (Tartus 7. novembril, Narvas 8. novembril). Nõukogude võim püsis Eestis kuni 1918. aasta 24. veebruarini, mil Saksamaa okupeeris Eesti. Samal päeval kuulutati välja ka Eesti Vabariik. 28
novembril (vkj 23. oktoobril) 1917 Tallinnas. Seda juhtis Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mis koostas üksikasjaliku tegevuskava ning kinnitas oma esimesel koosolekul juhised raudtee-, posti- ja telegraafikomissaridele. Otsustati määrata revolutsioonikomitee komissarid Tallinna raudteejaamadesse ja saata tegutsemisjuhised kõigile Eestimaa nõukogudele. Kell 21 hõivasid Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee korraldusel bolsevike salgad Tallinnas raudteejaamad ja sideasutused, kaasa arvatud merekindluse staabi telegraafi. Sideaparaatide juurde pandi valvesse soldatid ja madrused. Merekindluse juhtkond ei jõudnud osutada mingit vastupanu. Võimu haaras Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille esimees oli bolsevik Jaan Anvelt. Järgmistel päevadel saadi võim ka mujal Eestis Tartus 7. novembril, Narvas 8. novembril. Ükski välisriik bolsevike võimu esialgu ei tunnistanud. Oma võimu maksmapanekuks rakendasid bolsevikud äärmuslikke meetodeid
17.juuni kirjutas Eesti vägede ülemjuhataja alla Narva diktaadile, mis lubas Eesti pinnale marssida üle 90 000-el Punaarmeelasel. 21.juuni vahetati välja valitsus. Täpselt selle sama päeva õhtul, määras Moskva rahvavalitsuse eesotsa Johannes Vares-Barbaruse ning ministrikohtadele sotsialistlike vaadetega haritlasi.Tekkis relvastatud mäss, mille tagajärjel okupeeriti parlamendihoone, paljud vanglad ning politseijaoskonnad ja võeti enda kontrolli alla sideasutused. Peale uue valitsuse määramist hakati lammutama ühiskondlikke organisatsioone ja tsiviilühiskonda kandvaid osi. Eesti armeeüksused desarmeeriti ja kõrgem väejuhatus kõrvaldati ametist, laiali saadetud Kaitseliidu asemele moodustati okupantide poolt kontrollitud Rahva Omakaitse. Juulikuus toimusid mittedemokraatlikud Riigivolikogu valimised, mille võitsid kommunistid poolthäältega 92,3% ( konkureerivaid parteid polnud lubatudki). 21
jms. 25. oktoobril (Oktoobrirevolutsioon) haarasid enamlased Petrogradis võimu raskusteta, kuna Ajutist Valitsust ei toetatud ei paremalt ega vasakult. Uue valitsuse ehk Rahvakomissaride Nõukogu etteotsa sai Lenin. Enamlased Eestis, Oktoobrirevolutsioon Revolutsioon algas (23. oktoobril) 1917 Tallinnas. Seda juhtis Eestimaa Sõja- Revolutsioonikomitee. Kell 21 hõivasid Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee korraldusel bolševike salgad Tallinnas raudteejaamad ja sideasutused, kaasa arvatud merekindluse staabi telegraafi. Sideaparaatide juurde pandi valvesse soldatid ja madrused. Võimu haaras Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille esimees oli bolševik Jaan Anvelt. Nõukogude võim püsis Eestis kuni 1918. aasta 24. veebruarini, mil Saksamaa okupeeris Eesti. Samal päeval kuulutati välja ka Eesti Vabariik. 28. novembril 1918, mil Saksamaa oli Esimese Maailmasõja kaotanud ning Saksamaal puhkes samuti revolutsioon, viis Saksamaa oma väed Eestist välja
lühiajaliseks elamiseks (komandeeritutele, turistidele jne). Ühiskondlikud hooned - koolid ja teadustasutused; lasteaijad ja sõimed; raviasutused (haigla, polikliinik, sanatoorium); kultuuriasutused (teater, klubi, muuseum, raamatukogu); Admin.-ja ärihooned (pank, bürood); Kommunaal, -kaubandus, -ja teenindusasutused (saun, pesumaja, marketid, toitlustuskohad, kauplused, postiasutused); suurte saalidega univeraalhooned (istungid, konverentsid, kongressid); Spordihooned; transpori- ja sideasutused (raudteejaam, lennujaam, raadio- ja TV asutused, postkontor). Tööstushooned: 1. tootmishooned (põhi ja abitootmistsehhid); 2.energiahooned (el jaamad, pumba jaamad, katlamajad, trafod, kompressorid). 3.laohooned 4.abihooned (haldus- ja olmehooned). Soklikorrus- korruse põrandast maapinnani on maksimaalselt ½ ruumi kõrgusest. Keldrikorrus- korruse põrandast maapinnani on rohkem kui ½ ruumi kõrgusest. Katusekorrus- ehk mansardkorrus paikneb pööningu mahus. HOONETE PÕHIOSAD-
-spordihooned 1-kaljupinnased(ei deformeeru koormuse all- nõgus-, kumervuuk komposiitkonstruktsioonist(teras+betoon(puit)) -transpordi-ja sideasutused(raudteejaam, lennujaam, raadio ja TV graniidid,kvartsid), 2-jämedakoelised pinnased(vähe kokku asutused, postkontor) surutavad koormuse jne ja pinnaseveete suhtes Vähekorruseliste hoonete välispiirte ehitamiseks on kasutatud läbi Monteeritavad vahelaed
annaabi.ee 
