muutused "adaptsioonisündroom" Stress on normaalne, vajalik reaktsioon: kohanemine, mobiliseerimine (füüs & psüüh reservid) - positiivne faas (mobilisatsioon, eustress) > taluvuspiir -> negatiivne faas e distress - stressorid: raske kehaline pingutus, trauma, hapnikuvaegus, agressioon, pikaajaline magamatus, ületöötamine, psüühiline pinge ja kestev konflikt, isolatsioon, motiivide konfliktid, ajadefitsiit. (1) häire- e shokistaadium (2) vastupanustaadium (adrenal., suhkur, kloriid) (3) kurnatusstaadium (kaitsejõudude mahasurumine, immuun-, südame-, mao-, aju häired) (3a) taastumine. Frustratsioon: psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katke(sta)misel enne eesmärgi saavutamist; perspektiivituse või ebaõnnestumise elamustekompleks. Omadused: impulsiivsus; f.-taluvus; isikupära(Rosenzweigi pilt-frustratsioonitest) John Dollard: igs agressioon on frustratsiooni tagajärg
Iga raske olukord meie elus on ühelt poolt häda või õnnetus, teiselt poolt katsumus, millega toime tulles tunneme, et oleme saanud targemaks ja kogemuse võrra rikkamaks. 3.1 Tunded pärast lahutust Nii nagu igasuguse suure ja ootamatu kaotuse puhul, teeb inimene ootamatu lahutuse korral läbi protsessi, milles võib eristada viit faasi: 1. Eitamine. Inimene ütleb endale: "See on võimatu. See ei saa nii olla. Minuga ei saa nii juhtuda". See on shokistaadium, kus välditakse tunnistamast, et midagi nii rasket on juhtunud. 2. Reaktsioonide vallandumine. Selles staadiumis kogetakse kurbust ja õnnetusetunnet, viha ja süüdistusi partneri ning võimalike teiste asjasse segatud isikute vastu, enamasti ka enesesüüdistusi. Inimesele võib tunduda, et tal puudub igasugune võimalus oma elu ja saatust kontrollida. Sellesse perioodi kuuluvad kõige teravamad haigetsaamised ja agressiooni-väljendused partneri suhtes. Sageli
Vaim hakkab võitlema selle vastu, püüab hakkama saada, kõrvaldada neid asju, mis seda tekitavad. Resursside mobiliseerimine. · positiivne faas- (mobilistatsioon, eustress) taluvuspiir negatiivne faas e distress. Kui jääb eustressid tasemele, siis on hästi. · Stressorid: kestev raske kehaline pingutus, trauma, ravimisperiood, trauma tekkimine võib kaasa tuua elustiili muutuse. Hapnikuvaegus, pikaajaline magamatus, isolatsioon (eriti sotsiaalne). Häire- e shokistaadium vastupanustaadium (adrenal., suhkur, kloriid) kurnatusstaadium (kaitsejõud surutakse maha, immuun-, südame- mao- aju häired) taastumine. Aitab elukoha-, ametikoha- jms muutused. Frustratsioon. Lühemaajalisem, tulevad lähevad, kordumisel võib tekkida ka stress. Motiveeritud käitumist lahates saab defineerida. Psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katke(sta)misel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse või ebaõnnestumise elamustekompleks.
- Stressorid: raske kehaline pingutus, trauma, hapnikuvaegus, agressioon, pikaajaline magamatus, ületöötamine, psüühiline pinge ja kestev konflikt, isolatsioon, motiivide konfliktid, ajadefitsiit (lootuse, allaandmise meeleolud, inimene on kurb, kaasnevad (vivad kaasneda) vaimuelu probleemid nt vaimuhaigus) NB!!!! Stress ei ole ainult paha-paha! Niikaua kui ta eustressi staadiumis on, on see hea! STAADIUMID, mille inimne läbi käib (1) Häire e shokistaadium (2) Vastupanustaadium (adrenaliin, suhkur, kalorid) (3) Kurnatusstaadium (kaitsejõudude mahasurumine, immuun-, südame-, mao- , aju häired) Siin tasub abi paluda a. Taastumine FRUSTRATSIOON See on lühemaajalisem, kui stress. See võib tulla ja minna. Kui see kordud ja on tõsisem, võib tekkida stress. Seda saab lahata motiveeritud käitumist lahates, aga alati seda pole võimalik. Münikord jääb